Raamat algab päris õõvastava kirjeldusega Djursholmi üldgümnaasiumi klassiruumist, kus on neli laipa – kolm õpilast (Amanda, Dennis ja Sebastian) ja üks õpetaja. Lisaks veel üks tulistatud õpilane – Samir, kes õnneks jääb ellu. Ja Maja, 18-aastane õpilane, kellel pole kriimugi ja kelle käes on relv. Raamat räägib ainsa selles klassiruumis ellujäänu – Maria Norbergi – kohtuprotsessist, kes on nüüd uurimise all kui selle tapatalgu üks oletatavatest korraldajatest.
Nagu keerulised lood ikka, ei ole ka see sugugi kergete killast. Vastupidi. Paljugi viitab Maja süüle ja osalusele. Tõsi, selge on see, et peamine oli selles loos Sebastian – linna rikkaima mehe poeg ja Maja kallim. Kuid kas ja kuidas on ikkagi Maja sellega seotud? Ja kuidas selle kallimate looga tegelikult on?
Kiht-kihi haaval selgub see, kuidas asjad niikaugele jõudsid. Raamat on üles ehitatud nii, et üks peatükk räägib reaalajas kohtuprotsessist, teine koolitulistamisele eelnenud perioodist, mis siis annab tasapisi aimu, kuidas see kõik sai juhtuda. Kes. Miks. Kuidas.
Mulle meeldis see raamat ikka kohe väga. Kõik need emotsioonid, pisidetailide tähtsus elus, valikute tegemine või tegematajätmine, advokaatide-prokuröride töö, Maja sisemised mõtted, mälestused ja segadused … Meedia roll selliste juhtumite juures, lähedaste tähtsus, hingeline segadus, enesesüüdistamine versus eneseõigustamine. Paras sasipundar, mille kohtusüsteem lahti harutama peab.
Raamat võitis 2016. aastal Rootsi parima kriminaalromaani auhinna.
***
Ilmunud: Eesti Raamat, 2017
Tõlkinud: Ene Mäe
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Sille Ross
Pääsküla raamatukogu juhataja