Caitlin Doughty on matusekorraldaja. Ta on töötanud krematooriumis, õppinud palsameerimist, reisinud maailmas ringi, et uurida surmaga seonduvaid kombeid, ning asutanud morgi.
Seega ei tasu imeks panna, et ka tema kirjutatud raamat on surma teemadel. Autor vastab siin raamatus erinevatele surma puudutavatele küsimustele. Siia on kokku kogutud kõige iseäralikumad ja lõbusamad küsimused, mida tema käest on küsitud. Küsijateks on olnud lapsed. Seega on osad küsimused nii kummalised (kas võiksin oma vanemate pealuud pärast nende surma alles hoida, kas ma võin tuhastamisest alles jäänud inimluid ehetena kasutada), et ma poleks ise selliste peale tulnudki. Vastused on muidugi asjalikud kohatisest lõbusast toonist hoolimata.
See on huvitav raamat, mis räägib sellest, mis juhtub inimese kehaga, kui ta sureb. Peatükid on lühikesed, nii et saab lühikeste ampsude kaupa lugeda, kellele teema liiga raske tundub. Siin on tegelikult palju asjalikke küsimusi. Näiteks: miks me surres värvust muudame, mis juhtub kosmoses astronaudi surnukehaga, kas me roojame end surres täis.
Autor kirjutab ka surnukeha lõhnast ja putukatest, kes sellest toituvad, nii et soovitan lugemise ajal mitte süüa. Lugeda soovitan küll, sest tegu on huvitava raamatuga. Minu meelest võivad seda lugeda ka lapsed. Olulised teadmised on edasi antud põnevalt ning asja ilmestavad kohased illustratsioonid. Joonealustesse märkustesse on lisatud märkmed ka selle kohta, kuidas asjad on Eestis korraldatud. Mida tohib ja mida ei tohi surnukehaga teha ja seadustest.
***
Ilmunud: Tänapäev, 2020
Tõlkinud: Krista Kallis
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Triinu Rannaäär
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja