Juno Dawson „Puhtaks“

“Puhtaks saamine on räpane töö”

Lexi Volkov. Rikaste vanemate võsuke, kes ei ole kunagi pidanud millegi pärast muret tundma ega pingutama. Rikkad ja sarnaste huvidega (ehk siis ilma igasuguste huvideta) sõbrad ja kallim Kurt. Peolt peole ja jook joogi järel, tabletid ja süstid. Ikka selleks, et nautida, lennata, kaifida.

Kuni kord peale üledoosi ärkab ta oma venna Nikolai autos, kes on toonud ta võõrutuskliinikusse. Loomulikult Lexi protesteerib üliagressiivselt – ta ei ole ju ometigi mingi kuradi narkar! Võõrutuskliinik asub saarel ning vend, kes tõesti hoolib oma õest ja soovib teda hukatusele viivalt teelt päästa, jätab Lexi kuudeks sinna.

Iga peatükk kannab nime teekonnast puhtaks saamiseni (esimene samm on „Tunnistan, et mul on probleem“) ning tegemist on üsna mõtlemapaneva ja huvitava sissevaatega sellesse maailma.

Kas ja kuidas Lexil kogu selle asjaga läheb – lugege. Üks asi on programm läbi teha, kuid hoopis teine asi on pärast seda igapäevaellu naasta. Viimane peatükk igatahes kannab pealkirja „Mõistan, et taastumine kestab kogu ülejäänud elu“ ehk liiga lihtne see kõik kindlasti ei ole.

Olen suremas.
Ma olen suremas.
Enam ei suuda.
Päästke mind siit põrgust.
Laske mul rahus surra.
Visklen voodis. Ma põlen üleni. Ma sulan. Ma olen läbimärg. Koorin magamisriided oma ihult. Järgmisena kooriks oma tulikuuma naha kui saaks, sest MA PÕLEN.
Varsti plahvatan nagu vorst. Mu nahk lõheneb ja mu siseorganid voolavad välja nagu limased angerjad.
Olen üleni valudes. Seest on valus. Väljast on valus. Mu lupjunud, kanged ja sõlmes kondid väänavad ülejäänud keha ebaloomulikult vastikutesse asenditesse. Ma olen soolastesse voodilinadesse väändunud koletis.
Neerudel on pulss.
Kõikides soontes ja mu kuses voolavad klaasikillud.
(Lk 37)

***

Ilmunud: Helios Kirjastus, 2018

Tõlkinud Hella Urb

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Sille Ross
Pääsküla raamatukogu juhataja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga