Balram Halwai. Poiss, kellele pani nime õpetaja (sest kodus kutsuti teda nimega „Munna“ – poiss) ning kelle sünnipäeva pani ühel hetkel täiesti suvaliselt kirja riigiametnik, sest talle tundus, et noormees võiks olla just 18-aastaseks ehk hääletamisealiseks saanud.
Sündides Indiasse, on sellega, millisesse perre sünnid, põhimõtteliselt elu paigas. Sünnitakse kas Valguse Indiasse (jõukas ookeaniäärne piirkond) või Pimedasse Indiasse (Gangese-äärsed alad), lisaks veel kindlasse kasti ja sellest sõltub, kas sinu saatus on olla nahkapandu või nahkapanija. Balram on sündinud Pimeduse Indias, rikšamehe pojana. Seega on ta määratud eluks ajaks rikaste isandate ning nende perede teenriks, põhimõtteliselt võib öelda – kerjuseks.
Balram – ehk Valge Tiiger – elab nüüd aga Valguses. Oma teekonnast Pimeduses elamisest Valgusesse jõudmiseni räägib ta Hiina peaministrile kirjutatud kirjades – lugupidamisest Hiina rahva vabadusearmastuse vastu jagab ta tollele täit tõtt Bangalore´i kohta. Balram usub nimelt, et tulevik, see kuulub kollastele ja pruunidele, sest isandad – valged – on end kõigi pahedega ära kurnanud. Ja see Balrami teekond sealt Pimedusest Valgusesse … värvikas, valus ja meie demokraatliku ja heaoluga harjunud ühiskonna liikme jaoks kohati uskumatult vastik.
See on väga huvitav, kaasahaarav ja mõtlemapanev raamat. Esiteks see vaesuse trööstitus ja allasurutus, teiseks rikaste „lahe“ elu, kus kõik on rahaga lahendatav. Kolmandaks mõtled, et oled ise ikka sündinud päris heasse paika.
Tõsisel teemal, aga väga mõnusalt kirjutatud. Raamat sai 2008. aastal Bookeri preemia ning žürii sõnad selle romaani kohta olid: „mõjus, vihane ja süngelt vaimukas“. Tõesti soovitan, kohe väga.
***
Ilmunud: Pegasus, 2009
Tõlkinud: Karin Suursalu
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Sille Ross
Pääsküla raamatukogu juhataja