„Aju on üks unelev tuisupea, ta on tihti hajameelne ja hooletu, tema peale ei saa kunagi täiesti kindel olla, ta arvestab valesti ja unustab rohkem, kui suudab meeles pidada.“
Seda raamatut lugedes jõuame paljude huvitavate faktideni. Näiteks, et stressis olles õpime me kõige paremini – aga ka kõige halvemini. Kuidas? Selgub, et inimestel, kes teavad mis on stress, on paremad kaitsestrateegiad stressi haldamiseks ja nad ei lähe õppimise ajal nii lihtsalt krampi. Millal meil õppimine paremini välja tuleb? Siis, kui suudame sellest vaimustuda. Ainult siis, kui miski meid emotsionaalselt endasse haarab, ei unusta me seda.
„Mälulünk ei ole nõrkuse märk, vaid hoopis inimlikkuse tunnus.“
Aeg kui selline valmistab meie ajule raskusi – ja sellepärast on meil raskusi ajaga. Me kulutame oma aega tihti tühja-tähja peale, olgu tööl või kodus. Kui aga kirjutada üles, kui palju aega kulus mingi ülesande tegemiseks, saaks tulevikus ajakulu paremini hinnata.
Miks vanemana tundub, et aeg lausa kihutab? Et aeg lisatakse meie kogemustele tagantjärele, siis ajataju elu jooksul muutub. Rutiin on tõeline ajakiirendi: vähe uut, alati üks ja sama, ei midagi põnevat. Mida igavam on inimese elu, seda kiiremini see möödub.
„Mõtle nagu tegutsev inimene, tegutse nagu mõtlev inimene“
***
Ilmunud: Varrak, 2018
Tõlkinud: Kadri Metsma
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Rena Jaanhold
Tallinna Keskraamatukogu vabatahtlik