„Päikeseõde” on „Seitsme õe” sarja kuues raamat. See aga tähendab, et me oleme nüüdseks elanud koos seitsme õega peaaegu kuus aastat. Jah, üks nendest õdedest on siiamaani peidus, keegi ei tea, kas teda üldse ongi. Ainult vihjed. Aga esimesed kuus meile juba tuttavat õde on väga vahva, värvikas, üksteisest erinev seltskond. Igaüks omamoodi tore, omade kiiksude ja jamadega. Ja me armastame neid õdesid. Omal moel, sest raamatukangelannad on ju üsnagi kättesaamatud selle päris ja õige armastuse jaoks.
Pesamuna Elektra on teistest õdedest väga erinev juba selle poolest, et ta on ainus mustanahaline (jah, Pärliõde Ce-Ce on päritolult Austraalia aborigeen), väga pikka kasvu ja väga-väga kaunis. Kuidagi on tema elus juhtunud nii, et ühes Pariisi Montmartre’i linnaosas asuvas kohvikus töötades jäi ta silma Susiele, modelliagendile. Sellest ajast peale ta elu muutus, temast kujunes-arenes maailmakuulus tippmodell. Ta on justkui väga tugev, aga samal ajal ka väga haavatav. Igasuguste pingete ja elumurede leevendamiseks hakkas ta pruukima järjest enam alkoholi (viina) ja narkootikume (kokaiini). Tööpingetele lisandus ka kasuisa Pa Salti surm. Enne seda oli neil väga ebaõnnestunud kohtumine ja vestlus. Oleks ta vaid teadnud, et… Aga surm on selline salakaval tegelane, pole tal asjagi mingite lõpetamata lugude lahti harutamisega. Et annaks nüüd pisutki veel aega…
Sarja raamatutes on kaks paralleelselt, erinevates ajastutes kulgevat lugu. Tänapäev ja minevik. „Päikeseõe” minevikulugu hargneb ja areneb Aafrikas, Keenias. See on fantastiline ja uskumatult põnev lugu, hädavajalik selleks, et tänapäevase looga seonduvaid taustu teada. Minevik on imeline juba nende keeruliste ja raskete lugude poolest, millega kangelased-kangelannad kokku puutuvad.
Niisiis: Elektra oma pingelise karjääriga ilutööstuses, tema sõltuvused, tema uus ja väga tubli erasekretär Mariam ja tema vanaema Stella! Ilmub ei-tea-kust, ei suuda eriti seletada, kus ta siis õieti oli kui Elektra adopteeriti. Igatahes suur segadus ja samas ka suur edasiminek selle nimel, et Elektra tema sõltuvustest ja võlts-suhetest päästa.
Lõpuks läks kõik ülimalt hästi: mõned nädalad tõsist ja mitmekülgset tööd ühes kliinikus andis lootust tervemaks ja puhtamaks eluks. Kas aga nendest nappidest nädalatest piisab? See küll tekitas minu jaoks kõhklevaid küsimusi. Muinasjutus aga on kõik võimalik, ka selline imeline tervenemine. Samuti sai Elektra võimaluse oma kuulsa nime ja oma suure varandusega teha head. Vanaema korraldatud inimõiguste kaitsmise suurüritusel rääkis Elektra avalikult oma kogemustest nii koolivägivalla talumisel kui ka uimastitest vabanemisel.
Ja nagu teistegi õdede lugudes – suur armastus, tõeline eluarmastus on ka tema jaoks täiesti olemas.
Samas aga olgem ausad – Elektra oli tehtud siin raamatus algul üsna ülbeks ja ebameeldivaks. Ja sellistele vastuoludele oli ju vihjatud ka varasemates sarja osades. Ainult erasekretär Mariam ütles talle, et: „Sa oled modellimaailmas üks parimaid – kui mitte kõige parem. Sinuga on imetore koos töötada… Sa ei jää iial võtetele hiljaks, oled võttepaigas alati viisakas ja kohtled kõiki enda ümber lugupidamisega, erinevalt mõnest teisest modellist…” (lk 241-242)
Põnevusega saab nüüd oodata sarja viimast raamatut, seni puudunud õde on ehk kuskil… Lucinda Riley kirjutab seda praegu ja loodab 2021 kevadel valmis saada.
Mulle väga meeldib, kuidas autor teeb endale nii minevikus kui ka olevikus kulgevate lugude jaoks vajaliku tausta selgeks. Eriti selles raamatus Aafrikasse ja sealsetesse inimestesse puutuv. Raamatu lõpus, autori märkustest leiab selle soovituse: „On oluline meeles pidada, et „Päikeseõde on biograafiline ilukirjanduslik teos mis tugineb faktidepõhisele ja ajaloolisele uurimusele; paljud selles loos kirjeldatud tegelased on päriselt olemas olnud, aga mõned mitte…” (lk 755)
Raamatut läbiv moto on Taani filosoofilt, Søren Kierkegaard’ilt: „Elu on võimalik mõista vaid tahapoole vaadates, aga elama peame seda ettepoole vaadates.”
Kui õdede kasuisa Pa Salt kõikide tüdrukute jaoks valis välja mingi olulise lause, mõttetera mõnelt kuulsalt-targalt tegelaselt ja jättis need taevasfääri mudelile, siis vanim õde Maia tõlkis kõik need mõtteterad ja hoidis alles. Elektra sai seda tema käest vajalikul hetkel küsida ja mõtles selle üle… „Vaikisin, kuni kuuldu mulle pärale jõudis, misjärel mõtlesin, et Pa poleks saanud minu jaoks ideaalsemat tarkusetera leidagi. Pisarad kõrvetasid mu silmi…” (lk 484)
Inglise keeles saab selle raamatu kohta rohkem teavet: “The Sun Sister”
***
Ilmunud: Varrak, 2020
Tõlkinud: Faina Laksberg
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Sarja eelmised osad:
“Seitse õde: Maia lugu“, Varrak, 2015 (e-raamatukogus ELLU)
“Tormiõde: Ally lugu“, Varrak, 2017 (e-raamatukogus ELLU)
“Varjuõde: Stari lugu“, Varrak, 2017 (e-raamatukogus ELLU)
“Pärliõde: CeCe lugu“, Varrak, 2018 (e-raamatukogus ELLU)
“Kuuõde: Tiggy lugu“, Varrak, 2020 (e-raamatukogus ELLU)
Ester Liinak
Tallinna Keskraamatukogu vabatahtlik