“Grafomaania II. Haljas” on Eesti Kirjanike Liidu noorte almanahh Grafomaania teine väljalase, mis hõlmab endast 30 noore autori eripalgelist loomingut. Almanahhist leiab nii žanrilist, temaatilist kui vormilist vaheldust, nende hulgas 65 eriilmelist luuletust ja miniatuuri ning 7 kaunist ja mõtlemapanevat lühijuttu ja proosapala. Samuti leiab kaante vahelt peatoimetaja eessõna, esinaise kokkuvõtte ja muljed noortesektsiooni teisest hooajast ning fotojäädvustusi inspireerivatest ja meeleolukatest hetkedest.
Loomingu on kriitilise pilguga üle vaadanud Jürgen Rooste ja Mari-Liis Roos, kelle mõtted ja hea nõu on noortel autoritel veelgi areneda aidanud. “Grafomaania II. Haljas” on peatoimetanud Annabel Agasild, ühtlasi koostanud Maiken Tiits, Romiina Kalle, Liisa Raun, Bethriin Pilv ja Richard Jerbach. Almanahhile on viimase lihvi ja kauni ilme andnud kujundaja Mette Mari Kaljas, kelle küljendatud Grafomaania esimene osa valiti 25 kauneima eesti raamatu hulka aastal 2022. Almanahhi teine osa anti välja Hooandja ja Tallinna Kultuuriameti abiga.
***
Programmis osalemiseks jäta oma tagasiside kommentaarina ⇓
Esialgu lugesin läbi viimase, punase almanahhi. Pärast seda laenutasin ka esimese ja teise: et vaadelda ja võrrelda. Meeldib tabada arengut almanahhi koostamises: kvaliteet üle kvantiteedi. Julgustan noori edaspidigi lähtuma põhimõttest, et pigem koondada almanahhi vähem autoreid, aga anda siis neile nt rohkem “lavaruumi”. Ka 20 noort loomeinimest samade kaante vahel on muljetavaldav kooslus.
Põnev on mõelda, et mõni neist hakkajatest kirjandushuvilistest võib leidagi loomingus oma elukutse – ja kes siis just. Enda jaoks eristusid paar-kolm nime teistest kindlasti, jään neile pöialt hoidma. Ja mõtlema, et kui oleksin ise samas vanuses elanud Tallinnas, siis kas oleksin julenud teistele näidata oma luuletusi. Ja kas neis oli rohkem rõõmu? Või ängi? Mis siin salata, maailmavalu ja -kriitikat on neis almanahhides omajagu: iga põlvkond tallub ju ühiskonna soolatüügastel tundega, et seda pole varem tehtud.
Tänuväärt võimalus noortele autoritele avaldamaks oma loomingut. Kes neist jätkab, kes jääb pinnale, kes nö kasvab välja? Palju oli loomingut, mis oli omamoodi nostalgiline – sest kes meist poleks selles vanuses valutanud hinge enda, teiste ja maailma pärast. Paar autorit jäid aga rohkem silma ja need nimed püüan meelde jätta. Nende mõtetes, väljendusviisides oli midagi originaalsemat ja tabavamat.
Kiidan trükise kujundust, mis on kena, professionaalne, noortepärane ning laseb loomingul särada.
On võimalus selle almanahhi abil tutvuda Kirjanike liidu noorte autorite loominguga.
Mõned lood olid üsnagi huvitavad ja kujundlikud.
Tänuväärne almanahh. Julgustab noori kirjutama ja avaldama. Aegajalt on huvitav vaadata, mida noored teevad.
Enim meeldis poeet nimega mp3, sealhulgas tema enesetutvustus, mis mainis irooniat, võro keelt ja Tõnu Õnnepalu.
Valisin rohelise almanahhi. Ilma selle kooslugemisprogrammita poleks ma ilmselt kunagi selle teosega kokku puutunud ja seda tänulikum olen programmi koostajatele, et nad noorte autorite almanahhid lugemisvalikusse on toonud. Sain väga positiivse üllatuse osaliseks: lugesin huviga luuletusi ja lühiproosat, mis oli nii ehe, nii elulähedane, nii aktuaalne. Mulle meeldis, et noored on kirjutanud just neil teemadel, mis neid meie praeguses elus ja ühiskonnas enim puudutab – oma koha leidmine, tulevik, armastus, õnneotsingud, aga muidugi ka sõda ja maailmavalu. Ma ütleksin, et see almanahh meeldis mulle mingis mõttes isegi rohkem kui mõne kirjandusklassiku teosed, just oma värskuse ja eheduse pärast. Aitäh ja palun jätkata!