Lugemisprogrammi Raamatuga kevadesse 2024/2025 hooaja (Siurust Nobelini) osalejate tagasiside leiate kommentaaridest ⇓
“Grafomaania III. Korje” on Eesti Kirjanike Liidu noorte sarja kolmas almanahh, mis oma hiliskevadisel ilmumisel on tumepunane ja küps, valmis korjamiseks. Kuus tuumiku liiget korjasid kokku 20 noore luuletaja ja kahe prosaisti tekstid ning köitsid need tervikuks koos fotode ja illustratsioonidega. Lugeda saab näiteks vuntsmõtetest, pasknääridest, mao sünnipäevast, Kaarsillast, telekineesist, konnade tiigi vabariigist ja Bussijaama-Jaanist. Almanahhi kolmas osa anti välja Eesti Kultuurkapitali abiga.
***
Lugemisprogrammi Raamatuga kevadesse 2024/2025 hooaja (Siurust Nobelini) osalejate tagasiside leiate kommentaaridest ⇓
Esialgu lugesin läbi viimase, punase almanahhi. Pärast seda laenutasin ka esimese ja teise: et vaadelda ja võrrelda. Meeldib tabada arengut almanahhi koostamises: kvaliteet üle kvantiteedi. Julgustan noori edaspidigi lähtuma põhimõttest, et pigem koondada almanahhi vähem autoreid, aga anda siis neile nt rohkem “lavaruumi”. Ka 20 noort loomeinimest samade kaante vahel on muljetavaldav kooslus.
Põnev on mõelda, et mõni neist hakkajatest kirjandushuvilistest võib leidagi loomingus oma elukutse – ja kes siis just. Enda jaoks eristusid paar-kolm nime teistest kindlasti, jään neile pöialt hoidma. Ja mõtlema, et kui oleksin ise samas vanuses elanud Tallinnas, siis kas oleksin julenud teistele näidata oma luuletusi. Ja kas neis oli rohkem rõõmu? Või ängi? Mis siin salata, maailmavalu ja -kriitikat on neis almanahhides omajagu: iga põlvkond tallub ju ühiskonna soolatüügastel tundega, et seda pole varem tehtud.
Luuletused pole mulle.
Ega need lühiloodki huvi pakkunud. Pole minule.
Soovituseta ei oleks ma neid noori autoreid üles leidnud. Tavaliselt kirjutavad noored iseenda hingevalust ja rõõmudest, siis Marie Ojamaa pühendus Ukraina presidendile oli küll üllatus.
Nooruslikud ja toredad luuletused. Emotsioon on arusaadav. Eriti meeldisid Kertu Kändla ja Ella-Mai Matsina värsid. Ka Maiken Tiitsu “Missa” kõnetas. Sain ülevaate noortest luuletajatest. Tublid kõik.
Tore, et noortel on võimalus oma katsetusi avaldada.
Oli huvitav lugeda.
Mõnest võime ehk edaspidigi kuulda.
Tore, et noortel on võimalus oma loomingut avaldada.
Ikka loen aeg-ajalt luuletusi ja lootsin, et ehk on noorte luulet kergem lugeda luulevõhikule. Ka see teos ei pööranud mind luuleusku.
Lugesin esimest ja kolmandat osa. Äge näha, kuidas ka toimetus areneb, teosed ja tekstid muutuvad mitmekülgsemaks, tegeletakse noorte kirjanike arendamisega.
Mõlemast osast peegeldus tugevalt noorte kasvamise agoonia. Loodetavasti toob selline formaat ka noori lugejaid juurde ja annab edasist julgust autoritele maailma avastada.
22 noore autori looming – 61 luuletust ning kolm proosateksti. Väga huvitav ülevaade pealetuleva generatsiooni stiilidest ja loomingust. Minu lemmikud olid siiski seekord proosatekstid. Ilmselt loen läbi ka eelmised 2 Grafomaaniat.
Hea võimalus tutvuda noorte loojate, võibolla tulevikukuulsustega.
Üllatas, kui vähe oli kerglast sõnamängu.
Üllatas, kui palju karmi eluga silmitsi olemist, tõsimeelsust (lk. 66-67, 68-69).
Väga meeldis just oma lihtsuse tõttu.
Kui juba praegu nii andekad mis siis veel 5-10 aasta pärast?