Lugemisprogrammi Raamatuga kevadesse 2024/2025 hooaja (Siurust Nobelini) osalejate tagasiside leiate kommentaaridest ⇓
Loone Otsa debüütromaan „Armastus“ pälvis Eesti Kirjanike Liidu 2021. aasta romaanivõistlusel esikoha.
Jaanuar 1942. Saksa okupatsioonivõimud on hävitanud kõik Eestisse jäänud juudid. Kas tõesti kõik? Kõpu metsade taga varjab Tartu ülikooli kasvandik Salme Niilend oma õpingukaaslast Isidor Levinit. Aeg on järjest ohtlikum. Isidorilt nõutakse dokumente. Neid ei ole. Kuid Tartus elab Salme ja Isidori õppejõud ning sõber Uku Masing. Aega saatust muuta on ainult üks päev. Selle päevaga peab Salme jõudma Tartusse ja tagasi, kaasas päästev paberileht. Kolm saatust, kolm jutustajat. Teekond läbi pakase ja meenutuste. Ühe naise tahe ja jõud. Hiiglakogus armastust selle kõigis vormides.
***
Lugemisprogrammi Raamatuga kevadesse 2024/2025 hooaja (Siurust Nobelini) osalejate tagasiside leiate kommentaaridest ⇓
Sunge lugu juutide elust. Loone romaani lugedes sain teada, et juute havitati nende rikkuse parast. Loe kindlasti!
“Armastus” palju lubav aga samas nii kurb. Armastus mis on edasi viiv tunne, Armastus mis paelus mind ainuüksi pealkirja tõttu.
Soovitan et olla kursis juutide tagakiusamise tõttu.
See raamat on kirjutatud erilises keeles, kasutades sõnu, mille tähendus selgub kontekstist. Väljendusrikkus, emotsioonide rohkus, ajaloolises kontekstis.
Raamat oli põnev, avades ühtlasi keeruliste aegade inimsaatusi. Kandis ära argielust ja olevikust.
Armastus ei väsi iial ära.1Kor.13.8. Armastus inimeste vahel annab jõudu ja julgust.Armastus Kodumaa vastu vaprust.Juudid olid üle maailma laiali paisatud. Neid ei tahetud kuhugi.Mõned võtsid elu,teised talusid,kannatasid neid välja kui soovimatuid võõraid. Kas nende edukus tegi kadedaks.Soovitan hea raamat.
Loone Ots “Armastus”
See on üks juudi-värk. Kolejube lugu, mis…
See liigutas mind väga, sest kuskilt on ka minu veres nii umbes 25% jagu juudi verd. See tähendab, et juutidesse puutuv läheb mulle vägaväga korda.
Kuidas päästa üks juhuslikult Eestisse jäänud, ununenud, peitu pugenud juut, Isidor?
Selleks on vaja ainult…
Me peame armastama. (lk 265)
Ligimesearmastust meie tänases maailmas kohtame minu meelest me järjest vähem. See raamat kirjeldab meile armastust ja sellega kaasnevaid erinevaid tundeid, reaktsioone. Inimeste vahelisi suhteid on alati huvitav lugeda, kuidas käitutakse ja kas see on alati vastastikku meeldiv.
Pisut tõene ja natuke fantaasiavili. Autor tunneb religioone päris hästi. Armastus suudab liigutada – mägesid.
Kas y-tähe kasytamine Uku Masingu puhul pole pisut snooblik?
Juute hävitati enamasti nende tarkuse ja teadmiste pärast, mis tõigi neile rikkuse.
Armastus ja hoolivus aitab võita kõik raskused. Auhinda väärt raamat.
Tõsielul põhinev ühe juudi pääsemise lugu Teise maailmasõja ajal Eestis, osalisteks tuntud Eesti inimesed.
Lugemisel meeldis see, et raamat on kirjutatud kolme mina-tegelase perspektiivist korda mööda. Nii näeb sündmusi erineva nurga alt. Eriti huvitavaks tegi minu jaoks raamatu see, et osaliselt toimub tegevus või meenutatakse sündmusi Tartust, kus olen ka ise ülikoolis õppinud ja elanud. Nii olid mainitud kohad tuttavad. Kirsiks tordil põgus sissevaade akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide ellu, kuna kõik peategelased olid Veljesto liikmed.
Luba harida maad. Kel muul kui maarahval. Armastus päästab nii maarahva kui maata rahva läbi süsteemi ussiaukude.Sel armastusel on usalduse, poolehoiu, tingimuste ja valikute looridest varjatud mitmiknägu.Romaan oma detailsuses mõjub veenvana, siirana. Armastus ei väsi iial ära. Lootust on. Päev suuremeelsusega. Aitäh!
Jumaliku säde süda on igas inimeses!
Lugesin huviga. Kogu lugu on kirjaniku puhas fantaasia, see üllatas.
Olenemata, mis rahvusest ja usutunnistusest sa oled, oluline on, et sa oled inimene, kes vajab kaitset.
Kirjanikud ja kultuuritegelased, keda nimetatakse on olnud reaalsed inimesed, kelle maailmavaadet tunti ja teati nt Uku Masing, Ain Kaalep ja teised.
..kuidas on võimalik, et üks inimene võib olla nii, et su süda ja hing, sinu silmad ja pilk ja iga su mõte on temast igavesti täidetud? Kes on selle armastuse loonud? Jumal ? Kindlasti….
See on ajaloost teada fakt, et pärast punavõimu terrorit avasüli vastu võetud saksa võim algatas omakorda terrori. Selles loos siin on kirjas ühe juudi noormehe päästeaktsioon ning selles osavõtjate laia võrgustiku teke.
Uudust kujunes juudi poisi päästja, kes muretses talle valedokumendid. Raamatu peategelane Salme ütles Uudu kohta, et sa oled karu, härg, külapeiar, kaitseliidumees, omakaitsemees, aga kuidas ma sind pean kutsuma? Nad käisid koos leerisja seal leer´itunnistusel on kirjas:
Armastus ei väsi iial ära.( 1 Kor, 13, 8)
Soovitan lugeda kultuuriloolist fantaasiat, mis oma laadilt tuletab meelde Jaan Krossi meisterlikke teoseid.
Liigutav lugu inimese headusest ja ligimesearmastusest saksa okupatsiooni ajal. Romaani juhtmõte on: armastus ei väsi iial.
Hea raamat Saksa okupatsiooni 1942. a Eestis, kus juudi päritoluga poissi püüab päästa tema õpingukaaslane Salme.
Sobib praegusesse ärevasse aega. Huvitav lugeda, hästi kirjutatud. Pole ime, et võitis romaanivõistluse.
Tundus, et autor tegi selleks romaaniks hulga eeltööd, uurides EW-aegseid olusid ja inimesi.
Lugesin läbi, aga võttis palju aega. Vist sünge saksa okupatsiooni aja pärast. Kui tunnete huvi ajaloo vastu, soovitan küll.
Minu jaoks kuidagi kummaline raamat. Ei andnud kätte esialgu, aga KOKKUVÕTTES meeldis. Armastus on igal ajal armastus, kuigi see aeg raamatus oli hirmus. Kõigest saab üle ja kõigega saab hakkama, kui on ARMASTUS.
Väga hea ja tõepärane raamat. Meeldis ka see, et raamatus on mainitud mitut reaalselt elanud isikut. Lugesin selle ühe hooga läbi. Ka 1942 talvel raskel ajal oli inimlikkust ja armastust. Domineerima jääb positiivne ja helge.
Mulle meeldis see raamat väga, sest teksti oli ladus lugeda ja vaatamata väga traagilisele sisule jäi lõpuks hea helge tunne ja lootus, et kõik läheb hästi. Armastuse all on siin raamatus kõige enam silmas peetud ligimesearmastust, mitte niivõrd romantilist armastust (kuigi ka romantilise armastuse liin oli olemas). Rasketel aegadel selgub, kas oleme võimelised teise inimese eest oma eluga riskima.
Lüüriline ajalooline armastusromaan. Kohati minu jaoks liigagi magus, aga see ehk tasakaalustab rasket sõjaaega, milles tegevus toimub.
Saab lugeda armastusest erinevates väljendustes. Ja seda on tõesti piisavalt, mida ka pealkiri eeldab.
Raamat “Armastus” räägib… armastusest. Luubi alla võetakse armastuse eri aspektid.
Kuigi “Armastuse” näol on tegemist kultuuriloolise fantaasiaga, tegutsevad romaanis reaalsed inimesed. Samuti on tõesed ajaloolised faktid ja “lava”, millel tegutsetakse.
Materjali on ammutatud tegelaste kirjadest, kirjutatust, mälestustest ja loomingust.
Tekst on poeetiline, rikkalik ning kaasahaarav.
Vaheldusrikkust pakub võte, kus ühte päeva kirjeldatakse kolme erineva inimese pilgu läbi.
Autoril sulg jooksis, aga mind ta looga ära ei võlunud. Kahjuks ei leidnud ma enda jaoks midagi uut, aga võib-olla polnud lihtsalt hetkel selle raamatu jaoks õige lugemishetk. Siinne kommentaar ei tohiks teiste lugejate indu pärssida.
Huvitav stiil, huvitavad tegelased, palju mõtteid piiblist. Pani mõtlema.
Ei tohi unustada.
Täna on 27.01 – Holokausti ohvrite mälestuspäev. Ülekohus on ajalooks saanud. Kuid ajalool on võime korduda. Juutide asemel võivad olla ainult teised.
Raamat köitis mind, soovitan lugeda. Annab pildi olukorrast Eestis 40. aastatel.
Kaasahaarav, imetlust tekitav raamat.
Julged inimesed.
Ja aeg nõudis tegusid, mis panid inimesed proovile.
Soovitan. Väga huvitav, haarav raamat, lugesin teda nüüd teistkordselt.
Siin on sõnum ARMASTUSEST kaasinimese vastu – sõna otseses mõttes. Armastus tema paljudes vormides. Liigutav. Lisaks saame väga piltliku ülevaate oludest Eestis Saksa okupatsiooni ajal nii maal kui linnas.
Raamat täis soojust, hellust, hoolimist, armastust, ilma et peaks seda edasi andma tormiliste füüsiliste kontaktide kirjeldamisega.
Samas pinget täis kui krimka.
Autor ütleb, et see on ilukirjandus. Lugesin kui dokumentaallugu. Teada ju, et elus aset leidnu krooniks kasvab U. M.-le Iisraelis puu tänuks ühe juudisoost mehe päästmise eest.
Vaatamata süngele ajastule, ei olnud raamat väga sünge. Pigem kerge, helge ja kohati isegi nunnu ja humoorikas. Lugu, miljöö ja tegelased olid huvitavad, kuigi minu jaoks vajus huvi natuke lõpu poole ära.
Igatahes, läks päris nobedalt. Hästi kirjutatud raamat südika naispeategelasega.
Soovitan. 2021. aasta romaanivõistluse võitja. Juutide aitamise lugu Eestis suure sõja ajal. Mind ennast küll väga ei kõnetanud.
Raamatus oli päris palju pisidetaile, mis tekitasid tervikloo jälgimisel segadust. Samas kujundid olid huvitavad ja jõulised.
“Praegu näib nagu vihkaks me yksteist kõik, ykski ei ole õige, ykski ei pääse.” Raamatu idee on, et armastus peab siiski võitma ja võidabki.
Raamatu tegevustik toimud ühe päeva jooksul 1942. aastal, kui Eestit okupeerisid saksa väed. Kogu ajalooline taust on sünge, inimesed on hirmunud ja igaüks üritab ennast päästa. Siiski leidub neid, kelles on alles julgust ja inimesearmastus, et teha seda, mis on õige. Isidori päästmine õnnestub, kuna ikka on inimesi, kes ei kaota lootust ja julgust, et teisi aidata.
Iseenesest okei lugemine, kuid tegelased jäid minu jaoks kaugeks ning lugemise ajal kippus mõte uitama minema. Ehk ei olnud õige hetk lugemiseks või ei ole teos päris see minu tassike teed.
Ausalt öeldes mulle kohe üldse ei meeldinud see raamat, kuigi see on 2021 Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse võitja. Aga eks seda ma olen varemgi tähele pannud, et kõik need hirmsasti kiidetud ja auhinnatud raamatud mulle pigem ei meeldi või siis tekib huvi, et millised need ülejäänud võistlustel osalenud raamatud veel olid. Esimesed 200 lehekülge olid väga vaevalised ja igavad, lõpp oli natuke parem. Vahepeal googeldasin ka ja leidsin autori ja raamatu kohta artikli, mis natuke aitas seda sisu paremini mõista. Loone Otsa “Minu Odessa” oli ikka tükkmaad parem kui käesolev raamat.
See on raamat armastusest selle kõige erinevates “liikides” – ligimese vastu, jumala vastu, elu vastu. Armastus inimese vastu kui üldinimlik tunne kui ka ülim tunne, mida võib tunda teise suhtes. Aga see ei ole armastusromaan.
Iga peategelane esindab erinevat tunnet: Salme – ligimesearmastus, Isidor – armastus kui elu edasi viiva ülima tunde kehastaja ehk armastus konkreetse inimese vastu, Uku – armastus jumala vastu. Armastus oma kõikvõimalikes vormides paneb tegutsema, hoiab elus, annab lootust, viib edasi. Ja selles raamatus on see usutav. Armastus on ka suuremalt jaolt omal viisil ka teistes olulisemates tegelastes.
Iga peategelane (oma “osades” minajutustajad) on puhtalt välja joonistatud. Teadmata, kelle lugu parajasti läbi mina-vormi jutustatakse, on võimalik mingist hetkest alates aru saada, kelle mõttemaailmas lugeja parajasti on. Igaühe loomus on niivõrd ehedalt edasi antud. Ja muidugi Uku puhul legendaarne y ü-tähe asemel. Pidevalt on tunne, nagu viibiks lugeja minajutustaja kõrval (kui mitte lausa minajutustaja peas), sest mõtted on ehedad, kirjeldused elusad. Näiteks oli lugedes kontides see külmakrõbedus, mida Isidor võis tunda pakaselises talveöös.
Kogu lugu saadab Loone Otsa firmamärk – ajastutruud kirjeldused ja seda ka pisiasjades. Seda ka põgusalt esinevates kõrvaltegelastes – pea kõik on tuvastatavad kui päriselt olnud inimesed (nagu ju ka peategelased ise).
“Jah, kogu maailmas on olnud vaid kolm täiskasvanut: Jeesus, Buddha ja Lao Zi. Ylejäänud inimkond on ajast aega olnud vaid kuueaastane.” See suhteliselt lõpuosas olev tsitaat on tegelikult see, mis minu jaoks teljena raamatut hoiab. Peategelaste kehastatud armastused (elu, ligimese, jumala vastu) annavad inimkonnale lootust, et ehk kasvame kord ka vanemaks kui kuueaastaseks.
Saksa aeg II maailmasõja ajal. Maal ei avaldunud see juutide viha. Ema sellest ei rääkinud. Mälestuste esilekerkimine. Meil majas oli saksa sõjaväe staap ja ilmselt ka sõdurid. Kodu lähedal oli-on hulk pommiauke tänini.
Raske ja ängistava teemaga. Ise tean, et need on vaid sõnad paberil, aga ometi tekib kujutlus, aim ja see kõik pitsitab hinge ja südant.
Pärast sellist raamatut tahaks kuulata rõõmsat muusikat.
Soovitan.
Teos räägib inimlikkusest.
Rasketel aegadel avanevad inimeste sisemised väärtused.