Djuna Barnes „Öömets“

1936. a ilmunud modernistlik võtmeromaan autorilt, keda on nimetatud „Ameerika Virginia Woolfiks”. Lugu kaotatud armastusest XX sajandi esimese poole Euroopas (Pariisis, Viinis, Berliinis). Tegelasteks tollases maailmas eristuvad inimesed – juudid, homoseksuaalid, lesbid, prostituudid, tsirkuseartistid –, kes kobavad pimedalt ühiskonna ääremail, “öömetsas”. Jeanette Wintersoni sissejuhatus ja T. S. Elioti eessõna.

„Öömets“ ESTERis

Programmis osalemiseks jäta oma tagasiside kommentaarina ⇓

6 thoughts on “Djuna Barnes „Öömets“

  1. Erakordselt kirju elulooga autor. Soovitan kindlasti lugeda juurde ka tema enese kohta (tõlkija saatesõna annab ka lühiülevaate). “Öömets” nõuab lugejalt värskust, on luulelises-filosoofilises keeles ja täis mõistatuslikke monolooge: nii et kuigi teksti pole palju, on seda PALJU. Samas loo keskmes on tuttavad ajatud märksõnad: üksildus, armastus, kuuluvus.

  2. Mulle väga meeldis “Öömets”, sest see pani mind tundma, nagu oleksin kellegi teise kummalises ja kurvas unes. Ma olin uudishimulik tegelaste ja nende keeruliste elude suhtes, eriti Nora, kes meenutas autorit Djuna Barnes’i. Mõnikord oli lugu raske jälgida, sest see ei lähe otse edasi—nagu pusletükid, mis ei sobi alati lihtsalt kokku. Kuid arvan, et “Öömets” on eriline, sest see pani mind mõtlema, kuidas inimesed üksteist erinevalt ja üllataval viisil armastavad.

  3. Raamat ei meeldinud ja ei kõnetanud mind. Lugu haiglasest armastusest, mis teeb valu ja ajab hulluks. Tegelasteks mitmed inimesed nii-öelda ühiskonna ääremaalt – juudid, homoseksuaalid, prostituudid, lesbid.

  4. Keerukas ja mitmekihiline gay-romaan. Raamatu tegelased ei tunne end oma kehas hästi. Nad otsivad midagi, teadmata mida.
    Raamatus on ka armastust, kuid sellist, mis teeb haiget.
    Kuigi kohe teos mind kaasa ei haaranud soovitan siiski.

  5. Miks on selline raamat üldse trükki sattunud?
    Mida annab selliste prototüüpide reaalsusse toomine. Täielik psühhopaatiline jama.
    Väga vabandan, kindlasti on inimesi, kellele läheb kogu see kamarajura peale, aga mina ei suutnud päris lõpuni lugeda.

  6. Raamat võttis pildi ette alles siis, kui lugesin autori kohta. On vaimukas ja andekas inimene olnud, aga lugemises erilist vaimustust ei kogenud. Loeks parem tema elulugu (aga mitte Jon Macy poolt tehtud koomiksivormis)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga