Lugemisprogrammi Raamatuga kevadesse 2024/2025 hooaja (Siurust Nobelini) osalejate tagasiside leiate kommentaaridest ⇓
„Teine sugupool“ (pr k Le Deuxième Sexe) on Simone de Beauvoiri filosoofiline teos, milles autor analüüsib naise olukorda ühiskonnas eksistentsialistlikust vaatepunktist. Täies mahus ilmus teos 1949. aastal. „Teist sugupoolt“ peetakse üheks feministliku filosoofia alustekstiks, teoses esitatud ideedest sai alguse teise laine feminism.
***
Lugemisprogrammi Raamatuga kevadesse 2024/2025 hooaja (Siurust Nobelini) osalejate tagasiside leiate kommentaaridest ⇓
Ei soovita.
Teema, mis mind ei köida. Väga põhjalik (teaduslik) arutelu feminismist aastast 1949. Tõenäoliselt kõik seisukohad pole tänapäeval enam aksepteeritavad.
Kirjanik on kirjutanud elust erinevatel aegadel ja erinevatest riikidest. Ega naise elu pole kerge olnud ja teda ei ole alati moistetud. Ikka on naisel olnud mehe korval teine koht.
Nii palju kui on vähegi mõtlevaid inimesi, kes vähegi sõnu ritta oskavad seada, võivad kirjutada oma raamatu mehe-naise, rahvusluse, traditsioonide jne teemal. Igaühel oma arvamus ja ei võtnud ma ka seda raamatut mingi dogma või arvamusliidrina.
Saab ülevaate naiste olukorrast läbi sajandite. Palju fakte. Isale ja abikaasale allutatud naisest on saanud iseseisev naine.
Kuigi Eesti naine on iseseisev, on meil jätkuvalt sooline palgalõhe.
Ma ei usu, et kunagi võiks Rooma paavstiks saada naine.
Väga põhjalik naise seisuse ja olemuse kujunemuse kirjeldus. Täna tundub mõni minevikust leitud seos veider aga igati sügav kummardus naiste vabaduse ja õiguste eest võitlejatele ja sellest rääkijatele-kirjutajatele. Päris tore on tööl käia ja endale ise mees valida 🙂
Aga mulle see raamat meeldib. Jah, kõike enam tänapäeval, siin ja praegu tõsiselt võtta ja aktsepteerida ei saa. Sellegi poolest on tegemist õrna, tundliku delikaatse teemaga. Naisest kui… kellest siis? Näiteks muusa
Muusad on naised. Muusa vahendab mehele neid looduse lätteid, millest too ammutab. Et naise hing on sügavalt seotud loodusega, püüab mees naise kaudu uurida vaikuse ja viljaka öö lõputust. Muusa ei loo ise midagi, ta on mõistuslikuks muutunud sibüll, kes kuulekalt ümmardab oma isandat. Tema nõuanded on kasulikud isegi konkreetsetel ja praktilistel aladel. Mees soovib saavutada oma sihte ilma omataoliste abita, teise mehe nõuanded oleksid talle talumatud; mees kujutleb, et naine räägib teiste väärtuste ja talle tundmatu tarkuse nimel vaistlikumalt ja vahetumalt kooskõlas tegelikkusega. (Müüdid, lk 168)
Vikipeedia teab, et…
Muusad olid Kreeka mütoloogias kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsjad. Nad olid Zeusi ja mälujumalanna Mnemosyne tütred.
Ja see siin on vaid pisike jupike sellest raamatust. Seega: kannatlikku avastamist jätkub!
Selle raamatu puhul ei tohi ära unustada aega, mil see on kirja pandud. Saab tõdeda, et tänaseks päevaks on paljud raamatus analüüsitud teemade muutused käsitletavad elementaarsetena, paljud tunduvad sestap juba lausa kurioosumitena. Tegemist pigem aime- ja mitte ilukirjandusega, seetõttu võib olla raske lugeda (ka ajaline dimensioon võib takistada loetavust).
Omapärane ,,teaduslik,, raamat naiseksolemisest, kirjutatud juba väga ammu. Arvan samuti,et nüüdseks ajahetkeks on feminism võitnud laias kaares. Ja maailm on väga palju muutunud. Tekkis siiski huvi autori enda ja tema muu loomingu vastu. Autor mõjus inspireerivalt.