Julianne Donaldson “Edenbrooke”

kaas

Praegust keerulist aega arvestades otsustasin lugeda midagi kerget. Ilusa kaanekujundusega raamat tõotas pakkuda just sellist elamust ja ma ei pettunud.

Marianne Daventry elab juba üle aasta vanaema juures igavas Bathis, igatsedes isa, õe ja romantiliselt kauni maaelu järgi. Kui kaksikõde Cecily kutsub ta uhkesse maamõisasse, otsustab ta minna. Teel ründab tema tõlda maanteeröövel, kuid Marianne ja tema toatüdruk pääsevad vaid ehmatusega. Võõrastemajas, kus põgenikud peatuvad, kohtub kangelanna salapärase noormehega, kelle tögav ja flirtiv loomus tekitab Mariannes nii segadust kui ka uudishimu.

Kui noormees oma nime ütlemata salapäraselt kaob, arvab Marianne, et ei näe teda enam iial, ja maanteröövliga kohtumine jääb vaid halvaks unenäoks, kuid kas kõik jääbki nii? Edenbrooke’i jõudes avastab Marianne, et lihtsalt puhkamine ja maaõhu nautimine ei tule üldse kõne allagi ning üllatavad uudised, saladused, kadunud ema mineviku teada saamine on vaid väike osa eesootavatest peadpööritavatest sündmustest.

Armas, romantiline, esimesest armastusest, tunnete avastamisest, kõhklustest ja kahtlustest ja loomulikult õnneliku lõpuga lugu. Sobib lugemiseks Jane Austeni, õdede Bröntede, Daphne du Maurieri teoste fännidele.

***

Ilmunud: Ersen, 2020

Tõlkinud: Ülle Jälle

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Diana Taukul

Pirita raamatukogu raamatukoguhoidja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.