Loo keskmes on kolm tegelast – keerulise mineviku tõttu kohati okkaline Joanna, tema salapärane ja omaette hoidev naaber Gabriel ning hämmastavalt nutikas leidlaps Ursa. Just Ursa on see, kes neid kõiki kolme ühendab ja kummaliste sündmuste keerisesse tõmbab.
Ursa on tulnud oma sõnul tähtedelt Maale, et siin viit ime kogeda ja seejärel tagasi koju pöörduda. Alguses lapse suhtes veidi tõrjuv Joanna kiindub temasse kiiresti ja Joanna jaoks liigagi tempokalt kogunevad ka imed. Gabriel ja Joanna püüavad Ursat kõige halva eest kaitsta ja selgitada välja tõe tema mineviku kohta. Selle käigus tuleb neil tegeleda ka enda traumade ja haavadega.
Raamatus kajastatakse tõsiseid teemasid huvitava nurga alt. Kohati tundub, et erinevaid probleeme on ühte teosesse liiga palju kokku pandud ja seetõttu neid ka veidi pinnapealselt käsitletud. Eriti jäi kriipima see, kuidas räägiti väga tõsisest haigusest – depressioonist. Autor ei olnud minu arvates endale selle haiguse olemust päris hästi selgeks teinud.
Olin enne raamatu lugemist kuulnud, et seda on võrreldud Delia Owensi raamatuga “Kus laulavad langustid”. Mina neid raamatuid omavahel ei võrdleks, nii teemakäsitlus kui ka kirjastiil olid väga erinevad ja Owensi raamat teeb Vanderah’ teosele kindlasti silmad ette.
Soovitan teost neile, kellele meeldivad põnevad ja paeluvad lood inimsuhetest ja eluraskustest.
***
Ilmunud: Rahva Raamat, 2020
Tõlkinud: Kristina Uluots
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Sigrid Sünd
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja