Julieni elu on algusest peale olnud tihedalt seotud söögitegemisega. Tema isa Henri on ühe pisikese äärelinnarestorani omanik ja suhtub kõigesse toiduga seotusse ääretult kirglikult ning kompromissitult. „Inimene peab hästi sööma,“ rõhutab ta, ning just seda ta inimestele enda ümber pakubki. Julien avastab üsna pea, et toidu valmistamine on ka tema jaoks midagi enamat kui isa köögis abistamine ja soovib tulevikus oma elu kokandusega siduda. Isa on järsult ja kangekaelselt selle vastu, lootes, et pojast saab insener, õpetaja või ükskõik millise muu lugupeetud ameti esindaja, kui see ainult käsi ei määriks. Võimalus omandada hea haridus on asi, millest Henri omal ajal vaid unistada võis.
Raamatus kirjeldatakse Julieni suureks kasvamise lugu, milles on kesksel kohal paljud toiduga seotud mälestused. See on lugu armastusest, mis mõnikord on liiga sügaval peidus. Saladusest, mis on seotud ema ootamatu lahkumisega pere juurest ning tekitab kurbust, trotsi ja arusaamatust. See on ühtlasi ka lugu oma tee valimisest, kompromissidest ja enesele kindlaks jäämisest.
Tegemist on igati ladusa lugemisega. Rohked toidu ja maitsetega seotud kirjeldused on värvikalt leidlikud ja inspireerivad. Kogu jutustusest õhkub teatavat kurbust ja melanhooliat, aga hoolimata tõsistest teemadest ei ole kindlasti tegemist depressiivse raamatuga. Sobib lugemiseks just siis, kui tahaks lugeda midagi sügavamat, aga mitte väga rasket.
„Retseptiraamat“ on prantsuse toiduajakirjaniku Jacky Durandi (s 1962) teine romaan.
***
Ilmunud: Tänapäev, 2020
Tõlkinud: Johanna Taiger
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Jane Sööt
Nõmme raamatukogu raamatukoguhoidja