Kuigi loo autor on pärit Iirimaalt Dublinist, kus toimub ka raamatu tegevus, on teose atmosfäär pigem ameerikalik. Esimesi lehekülgi lugedes kangastus silme ette tüüpiline Ameerika komöödia – draama, mille sisu on klišeele omaselt etteaimatav. Seepärast oli nimetatud teos minu jaoks natukene mitte harjumuspärane, kuid lehekülgede kulgedes hakkas mulle meeldima seesuguse lugemise kergus, väikesed üllatusmomendid ja omapärane huumor.
Loo keskmes on kolmekümneaastane naine Holly ja tema kallim Gerry. Holly ja Gerry on justkui hingesugulased, kes on teineteist leidnud. Kooliaegsete kallimatena suudavad nad teineteise lauseid lõpetada ja isegi tülitsedes naerda. Nad ei kujuta elu teineteiseta ettegi, kuni juhtub midagi, mis Holly elu täielikult segi paiskab. Gerryl avastatakse ajukasvaja, mistõttu ta peagi sureb, jättes Holly üksinda. Kuid Gerry ei kao Holly elust igaveseks (mitte veel), vaid üllatab oma naist tema kolmekümnenda sünnipäeva lähenedes, jättes talle terve järgneva aasta igaks kuuks avamiseks ühe kirja. Iga kiri lõpeb sõnadega “P.S. Ma armastan sind“.
Kirjade kaudu suunab mees naist elu nautima, uusi kogemusi saama ning vaikselt leinast välja tulema. Holly jaoks on kirjad justkui märk sellest, et Gerry on veel temaga ning see paneb naist iga ülesannet vapralt täitma. Peagi avastab Holly ennast sõprade ja perekonna toel taaskord naermas, nutmas, laulmas, tantsimas ning elamas oma elu täisväärtuslikumana kui kunagi varem. Vaatamata loo „kergusele“ on selles ka palju mõtlemapanevaid aspekte. Omaette sügavama tähenduse sai minu jaoks lein ja sellega toimetulek. Hästi tugevalt puudutas mind kogu raamatu idee tegemata asjadest, mida Holly pärast mehe surma tegema pidi – miks me ei võiks nendele olulistele asjadele rohkem ise tähelepanu pöörata? Holly elu sai tänu sellele täiesti uue hingamise.
Kuigi raamatu keskmes on surnud abikaasa ja kadunud armastus, leiab teosest ka palju armastust ning seda mitte üksnes mehe ja naise suhte mõttes, vaid ka laiemalt perekonnaliikmete, sõprade ja teiste lähedaste suhtes. Lisaks saavad paljud kaotatud armastused taaskord üles leitud ning lõkkele puhutud. Seepärast soovitan seda raamatut lugeda nii neil, kes juba armastavad kurvameelseid klišeesid kui ka neil, kes soovivad midagi uut proovida, sest seesuguse raamatu lugemine on vahelduseks väga värskendav kogemus. See oleks justkui armastusromaan, kuid samas mitte, sest see on oma olemuselt lihtsalt niivõrd teistsugune!
***
Ilmunud: Turdus, 2020
Tõlkinud: Mai Torim
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Gerli Kuus
Nurmenuku raamatukogu juhataja