Soovitan kõigil aiahuvilistel lugeda Anneli Banneri raamatut „Eesti aia ajalugu“. Raamat on sisukas, ladusalt kirjutatud ja kergelt loetav. Autor on leidnud huvitavaid materjale arhiivide ja muuseumide kogudest, rohkelt on lisatud ajaloolisi fotosid.
Kujundus on põnev, jaotab raamatu temaatilisteks osadeks. Just siis, kui tunned, et tähelepanu hakkab hajuma, üllatab uus vahepala mõne taime kirjelduse või aiaplaani näol.
Raamatus avaneb eesti aiakultuuri kujunemislugu.
Saame teada, kuidas tolmusest ja porisest õuealast, mida jagati koduloomadega, kujunes aegade jooksul iluaed; kuidas ja kelle mõjutusel on aed muutunud; missugused puud ja lilled on meie aias pika ajalooga.
Miks kutsutakse tänapäevani juurviljaaeda kapsamaaks? Kuidas tomat meie menüüsse ja aiamaale tuli ja miks seda mõni aeg tagasi armastati suhkruga süüa? Mis on õuepuud, nimepuud ja õnnepuud? Millal harjusime kartuliga? Neile küsimustele leiame raamatust vastused.
Tutvume mõisaaedadega. Kas teadsite, et XVIII sajandi lõpus olid mõisates köetavad kasvuhooned, kasvatati mandli- ja viinapuid, aprikoose, virsikuid, tsitruselisi ja ananasse? Mõisaaedades võis näha keeruliste mustritega vaippeenraid ja torte meenutavaid lilleklumpe. Mõisaaiast on pärit ka floksid, pojengid, murtudsüdamed, käokingad, daaliad ning samuti ronitaimed nagu metsviinapuu.
Päris põnev on lugeda tuntud kultuuritegelaste rollist aiakultuuri arengus. Näiteks suureks aianduse eestkõnelejaks sai Carl Robert Jakobson, kelle Kurgjal asuvas talus ja suures viljapuuaias katsetati uudseid aiaharimismeetodeid.
Huvitav on lugeda ka vendade Tõnissonide õunaaiast Erikal.
Saame teada, et 1936. aastal alustati riigivanem Konstantin Pätsi eeskoste all riiklikku kodukaunistamise kampaaniat. Kampaania mõte oli, et kui inimeste kodud on puhtad, kaunid ja hoolitsetud, siis näeb ka riik välja edumeelne ja kaasaegne. Ehk oleks aeg-ajalt seda kasulik meelde tuletada.
Soovitan lugeda intervjuud Anneli Banneriga 2020. aasta 15. mai Õpetajate Lehest.
Huvitav on ka artikkel „Koduaedade kujundus läbi aegade“ ajakirja Pööning erinumbris Hoov (2020).
***
Ilmunud: Hea Lugu, 2019
Leia e-kataloogist ESTER
Hele Tunnel
Männiku raamatukogu raamatukoguhoidja