Leelo Tungal “Seltsimees laps”

Selles raamatus on koos kõik kolm triloogia osa: “Seltsimees laps ja suured inimesed” (2008), “Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed” (2009) ja “Naisekäe puudutus ehk Seltsimees laps ja isa” (2018).

Väikese Leelo ema on mõttetu süüdistuse alusel saadetud Siberisse vangilaagrisse ning tüdrukut jääb kasvatama isa. Teda aitavad mitmed tädid ja muud sugulased. Leelo igatseb tohutult oma memmet ning ootab teda tagasi, aga memmet ei tule ega tule.

Terve see ootamise aeg ei ole muidugi ainult kurb. Leelo püüab olla hea laps, et memme rutem tagasi tuleks, aga ega siis hea laps ole lihtne olla. Leelo ei ole tegelikult paha laps, aga temaga pidevalt juhtub igasuguseid asju. Kuidagi poolkogemata. Leelo elab alguses isaga kahekesi, pärast tulevad hoidjad ning mõnda aega käib ta pikemalt Tallinnas tädidel külas. Lõpuks mitme aasta pärast tuleb memme siiski tagasi.

See oli üks armas raamat, mis oli kirja pandud väikese lapse vaatenurgast. Raamatu toon oli positiivsem kui filmi oma (samanimeline film “Seltsimees laps”). Negatiivseid sündmuseid küll oli, sest aeg oli selline, aga need ei olnud domineerivad. Raamat on muidugi palju sisutihedam kui film.  Palju väikeseid ja humoorikaid seiku on filmist puudu. Leelol on palju positiivseid mälestusi seoses isa ja tädidega. Kohati ajas väikese Leelo arvamus täiskasvanute asjadest isegi muigama.

Leelo pere on näinud ka raskeid sõjaaegu. Kaotanud sõjas lähedasi, neid on saadetud vangilaagritesse ja küüditatud. Leelo kuuleb neist oma sugulaste käest. Hoolimata hirmust, mida tekitab nõukogude aeg, on raamat siiski positiivne ning mõnusa ellusuhtumisega.

***

Ilmunud: Tänapäev, 2018

Leia e-kataloogist ESTER

Loe e-raamatukogust ELLU

Triinu Rannaäär

Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.