James Lovelock “Novatseen: saabuv üliintellekti ajastu”

Raamatu autor James Lovelock on tuntud inglise atmosfäärikeemik, teadlane ja leiutaja. Ta on kirjutanud mitmeid keskkonna- ja kliimateemalisi teadusraamatuid. Selle raamatu kaasautoriks on ajakirjanik ja kirjanik Bryan Appleyard.

James Lovelock asus 1961. aastal tööle NASAsse ning on osalenud Marsi uuringute läbiviimises ja põhjalikult uurinud Marsi atmosfääri. Tuntuse on ta saanud Gaia hüpoteesi autorina. Hüpotees väidab, et planeet Maa on terviklik, elus ja iseorganiseeruv süsteem. Gaia teemat on enda teostes kasutanud ka ulmekirjanik Isaac Asimov. Gaia teooria on leidnud nii pooldajaid kui ka vastaseid.

Raamatus „Novatseen“ arutleb autor väga oluliste küsimuste üle.

Kas kosmoses leidub elu?

Loeme Kuldkiharakese vööndist, mis loob võimaluse elu tekkeks. Soodsatel tingimustel kujundab elu ise planeedi keskkonda ja hoiab seda elamiskõlblikuna.

Missugune võiks olla meist arenenum tsivilisatsioon?

Autori seisukoht on, et see saaks olla tõenäoliselt elektrooniline.

Kuidas hoida planeeti Maa elamiskõlblikuna?

Kõige suuremaks ohuks peab teadlane Maa ülekuumenemist. Maa taolisel ookeaniplaneedil on elu võimalik kuni keskmise temperatuurini 47 ℃, tõus üle selle viiks Maa Veenuse taolisesse seisundisse, igasugune elu kaoks.

Missugune on järgmine geoloogiline ajastu?

Praegu oleme elanud antropotseeni ajastus, kuid oleme uue ajastu lävel. Antropotseen on tohutult suurendanud  info kättesaadavust. Inimesel on rohkem teadmisi universumist ja iseendast. Uus geoloogiline ajastu ehk novatseen algab autori arvates arvutite oskusega ise ennast täiustada ja paljundada, millega väljub tehisintellekti evolutsioon inimese kontrolli alt.

Kes tuleb pärast inimest? Kas robotid?

Roboteid kujutatakse sageli ette inimese sarnasena nii välimuse kui ka käitumise poolest. Loodetakse, et kui nad on välimuselt nagu meie, siis on nad seda ka seesmiselt ja käituvad nagu meie. Arvame, et oleme loonud robotid inimeste elu kergendama ja meid teenima.

Kuid novatseeni küborgid ei ole inimese käsualused, sest nad loovad end ise enda loodud programmi alusel. Nad mõtlevad ise välja põhjuse, miks olla inimese vastu kena ja kas üldse olla. Võimalus inimeste ja robotite-küborgide sõbralikuks kooseksisteerimiseks on olemas, kuid samas ei vaja uus liik enam inimese olemasolu.

Mis on elektrooniline biosfäär? Kui keeruline on inimesel aru saada kvantmaailmast? Kas küborgidel võiks tekkida teleportimise võime?

Kas orgaaniline elu võib kaduda või suudavad küborgid teha koostööd inimestega, sest planeet Maad kui isereguleeruvat süsteemi aitaks jahedana hoida just orgaaniline elu?

Muret tuleks tunda tehisintellekti sõjalise arendamise pärast. 2017. aastal kirjutas Elon Musk koos 115 Silicon Valley tehisintellekti asjatundjaga avaliku kirja ÜRO-le, paludes keelata autonoomsed relvad ehk tapjarobotid. Keegi ei tohiks projekteerida ja ehitada relvi, mis suudavad iseseisvalt otsustada inimeste tapmise üle.

Novatseenis hakkab inimene jagama Maad kaaslastega, kes on meist targemad ja kiiremad. Inimkond kui tehisintellektile ja planeedile mittevajalik võib kaduda või hävitatakse. Kuid võib-olla on uus tehislik eluvorm hoopis vähem halb, surmatoov ja agressiivne, kui inimene ise oma planeedikaaslastega on olnud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et raamat on huvitav, loob avarama vaate, millega igapäevaelu hinnata ja pikas perspektiivis näha. Saame veelkord aru, et tulevik sünnib täna.

Lisaks soovitan lugeda James Lovelocki raamatut „Gaia kättemaks: miks Maa meie tegevusele vastu astub – ja kuidas me suudaksime siiski inimkonna päästa?“

Huvitav on kuulata ka teadlase antud intervjuud „How to save humankind (according to James Lovelock)“ | The Economist

***

Ilmunud: Postimees Kirjastus, 2020

Tõlkinud: Anna-Liisa Lutsar

Leia e-kataloogist ESTER

Hele Tunnel

Männiku raamatukogu raamatukoguhoidja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.