“Minu sünge Vanessa” on tõeliselt sünge lugemine. See on kirjutatud raskel teemal – 15-aastase õpilase ja 42-aastase õpetaja suhtest. Kas seda saab üldse suhteks nimetada? Kas see on ahistamine?
Raamatu tegevus toimub kahel erineval ajal. Üks osa toimub 2000. aastal, mil Vanessa Wye on 15-aastane ja just läinud Browicki kooli. Ta on kodust eemal, tunneb ennast üksikuna ja talle mõjub meelitavana, kui tema kirjanduse õpetaja Jacob Strane talle tähelepanu pöörama hakkab.
Teine osa tegevusest toimub aastal 2017, kui mõjukate meeste vastu tulevad järjest ahistamissüüdistused. Ka Jacob Strane’i üks endistest õpilastest esitab mehe vastu süüdistuse ning pöördub Vanessa poole, et see teda toetaks. Vanessa ei taha sellega midagi tegemist teha, sest ta leiab, et oli õpetajaga suhtes täiesti omast vabast tahtest. Samas tunneb ta kusagil sügavamal, et võib-olla kõik ei olnud päris nii nagu tundub.
Mul oli seda raamatut selle teema tõttu raske lugeda. Mitmel korral tahtsin raamatu käest panna, aga siiski ei saanud. See on hea raamat, mis näitab, kuidas asi võib tegelikult ohvri peas toimuda ja kui hästi pedofiilid oskavad oma ohvritega manipuleerida. Mind hämmastas selles olukorras kooli käitumine Vanessaga – pole ime, et ohvrid ei tule kohe oma looga välja, kui neisse niimoodi suhtutakse.
Raamatus tuli selgelt välja selliste tüüpide manipuleerimisoskus. Ka Strane veenis Vanessat, et hoopis tema on ju ohver. Et ta võib vangi sattuda ja pole ju õige sattuda vanglasse ainult selle eest, et ta Vanessat armastab. Selle õnnetu olukorra tõttu ei pea ju tema elu rikutud saama. Manipuleerimine jätkus veel ka pärast seda, kui Vanessa oli juba koolist lahkunud.
Teema poolest väga raske raamat. Kes soovib lugeda, siis peaks selleks valmis olema. Nõrganärvilistele just ei soovita.
***
Ilmunud: Helios, 2020
Tõlkinud: Evi Eiche
Leia e-kataloogist ESTER
Triinu Rannaäär
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja