Julio Cortázar „Mängu lõpp”

Argentina ühe tuntuima kirjaniku Julio Cortázari (1914–1984) jutukogu „Mängu lõpp” on mänguline rännak läbi tegelikkuse erinevate tasandite. Cortázari juttude peategelased, kelleks võivad olla nii lapsed kui ka täiskasvanud, teevad raskeid moraalseid valikuid, peavad vimma ja maksavad kätte, kummardavad pimedalt ebajumalaid ning satuvad kollektiivse hullumeelsuse, armukolmnurkade ja reetlike sõprussuhete keskele.

Lugejale, kes Cortázari mänge kõrvaltvaatajana jälgima hakkab, on autoril varuks mitu üllatust. Iga kord, kui mul tekkis tunne, et olen järje peale saanud ja oskan sündmuste käiku ette aimata, veeti mind ninapidi ja pöörati kõik pea peale. Seda oligi oodata, sest Cortázari mängudes peegeldub Ladina-Ameerika kirjandust sageli iseloomustav maagiline realism, imepäraste seikade loomulik põimumine tavaeluga. See on maailm, kus Ladina-Ameerika igapäevaelu kajastused põimuvad alateadlike modernistlike otsingutega. Ärkveloleku ja une, kujutluse ja päriselu, meeltesegaduse ja terve mõistuse piir muutubki nendes meisterlikult kirja pandud lugudes häguseks ja kipub aeg-ajalt täielikult kaduma.

Nii jääbki lugejale vaba voli tõlgendada jutte oma äranägemise järgi: kas hotellitoas nuttis tõesti laps („Uks”), kas armastatud naine uppus unenäos või ilmsi („Jõgi”) või kes võis olla see kummaline olend, keda jalutama viidi („Pärast lõunasööki”). Lugudes „Parkide pidevus” ja „Kollane lill” on vaatluse all inimolemuse kordumatuse küsimus – kas oleme tõesti nii ainulaadsed, nagu usume end olevat, või kordame oma eksistentsiga uuesti juba kellegi teise elukäiku? Kas sellest nõiaringist on üldse võimalik välja murda?

Kogumiku üks hingeminevamaid jutte on kindlasti nimilugu „Mängu lõpp”, kus lapseea süütud mängud lähevad sujuvalt üle täiskasvanuea valusaks, pettumust valmistavaks mänguks. Vahel võib mäng aga ootamatult läbi saada, nagu juhtub loos „Torito”, kus vigastada saanud poksija igatseb taga areeni, kus toimus mäng, mis andis tema elule mõtte. Cortázari jutukogu tuletabki meelde, et mida mängulisem on elu, seda mitmekesisem ja põnevam see on. Ent see, kas selline mitmekesisus ja põnevus toob kaasa kurja või head, jäägu igaühe enda otsustada.

***

Ilmunud: Toledo kirjastus, 2016

Tõlkinud: Ruth Sepp

Leia e-kataloogist ESTER

Loe e-raamatukogust ELLU

Maarja Paesalu

Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.