Friedebert Tuglas, Karl Ast Rumor „Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa: väike Skandinaavia reisisaatja”

Minge reisima! Ei-ei, ärge ostke lennuki- või laevapiletit, vaid võtke kätte reisiraamat, mis annab võimaluse teha kaasa üks mehine reis Euroopas ja ajarännak – nii 90 aastat tagasi. Seda pakub Elle-Mari Talivee ja Kri Marie Vaigu koostatud „Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa”, alapeakirjaga „Väike Skandinaavia reisisaatja”.

Kaks kirjanikuhärrat Karl Ast Rumor ja Friedebert Tuglas ning ärimees Aleksander Puhk teevad 1931. aasta sügisel läbi meeleoluka retke Euroopas. Elamiseks kohandatud sõiduvahendiks on Chevrolet A-1040 ja selle autojuht on härra Tael. Niisiis neli meest – igaüks tahab näha enda Euroopat. 

See on maitsekalt kokku sätitud teos: Asti naljatlevi, n-ö otse sündmuskohalt kirjutatud reisikirjeldused nädalalehele Nool, Tuglase sõnaseadmise meistriklassi kuuluvad reisimärkmed ja tema kirjad abikaasa Elole ning viimase kirjad kodumaalt. Illustratsiooniks Puhki fotomälestused, Eesti kunstnike tööd ja näited asjaosaliste kirjadest-postkaartidest.

Huvitav on jälgida, kuidas end kodumaal põduralt tundnud Friedebert Tuglas „ellu ärkab” ja naudib kogu ootamatult süllelangenud võimalust priilt (sõidu mõttes) Euroopas ringi tuuritada. Enda kokkuhoidlikust eluviisist annab ta Elole korraliku ülevaate: „Olen isiklikult olnud väga kokkuhoidlik. Olen ostnud ainult 1 paari sokke, 1 krae ja Hamburgis kaabu. [—] Kui suured Puhki kulud sel sõidul on olnud, taevas seda teab!” (Kiri Pariisist 30. sept 1931, lk 154) Kontrastiks Elo teated kodust, kus too peab vaevlema rahapuuduses (jamad Hindrey ja Visnapuu vekslitega) ning terviski on sügisele kohaselt kehvapoolne. Samas on nende kirjavahetus üliarmas – kuidas paar teineteise poole pöördub, kuidas vastastikku igatsust tunneb. Kas distantsilt on lihtsam hoolida? Ükskõik! Ilus on igatahes.

Ilulevad on ka Tuglase pajatused. See tema kirjanikupilk: „Peer Gynti” lahtiseletamine – puhas nauding; looduskirjeldused on niivõrd värvikad, et tunned end kohapeal viibivana. Tuglase suur sõber on Baedekeri atlas, mis annab talle võimaluse olla aeg-ajalt n-ö teejuht – tema ju teab paremini…

Aga juba tol ajal oli võimalus näha teiste salvestatud elavaid pilte erinevaist maailma paigust. Nii kirjutab Karl Ast ajalehele Nool: „Asju võib tuua endale teisiti lähedale, nimelt – kinolinal. Meie reisuseltskonnaga juhtuski selline kurioosum, et vaatlesime neid Norra osasid, kuhu võimatu autoga ligi pääseda, Berliinis Anhalterbahnhofi vastu asuvas kinos. „Ja-jah, siin on Norra hoopis ehtsam kui Norramaal!” pidime tunnistama, tahtes olla otsekohesed ja avameelsed.” (lk 96)

Raamatu järelsõna „Eestlased Norras ja Norra eestlaste pilgu läbi, 1876–1940” on koostanud Mart Kuldkepp. Kui kirjandus- ja kunstiinimeste seosed Norraga on laiemalt teada, siis teema „Norra iseseisvus ja Eesti” on ehk ajaloohuvilisele poliitikavaatlejale meelepärane.

Raamatu väärtusliku osa moodustavad viited-vihjed. Joonealustest leiab nii mõnegi maailmapilti avardava lugemissoovituse.

Aga igasuguse kodust eemaloleku tunde võtab kokku Tuglas enda „Reisipiltides sügisest 1931”: „On nii palju kaunist ja huvitavat maailmas! Ja ometi tõmbab sind tagasi neisse raamidesse, kus seni suurem osa su elust on kulunud. Tead küll, kui kitsad ja kehvad need on. Mäletad, kui loid sealne elutempo, kui tuhmid nood värvid. Ja siiski – sa kipud jälle tagasi…”. (lk 167) Samade rännumeeste rännakutest võib lugeda ka „Karl Asti ja Friedebert Tuglase reisid: sõprade teateid rännuteedelt 1905-1950

***

Ilmunud: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2021

Leia e-kataloogist ESTER

Riina Pohlak

Nõmme raamatukogu raamatukoguhoidja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.