Sarah Penner „Kadunud apteeker“

Romaan viib lugeja Londonisse – linna, millele kuulub ka autori enda süda, nagu ta omanimelisel kodulehel tunnistab.

Caroline Parcewell on just saabunud Ameerikast Londonisse reisile, mis oli algselt mõeldud tähistamaks tema ja Jamesi kümnendat pulma-aastapäeva. Nüüd leiab ta end siit üksi, hinges kibedus ja südames viha, olles hiljuti avastanud, et abikaasal on tema selja taga juba mõnda aega kestnud afäär. Caroline lööb käega hoolikalt plaanitud vaatamisväärsuste külastamise ajakavale ja ühineb juhuslikult kohatud „mudatuhnijatega“. Need on grupp ajaloohuvilisi, kes mõõna ajal paljastunud Thamesi jõe kaldaribalt põnevaid leide otsivad. Caroline’ile satub pihku sinisest klaasist pudelike, mille päritolu talle enam rahu ei anna.

Pudeli päritolu uurimine viib Caroline’i Briti Raamatukokku, kus teda aitab kartograaf Gaynor, otsides andmebaasidest kaarte ja dokumente, mis annaks mõne niidiotsa pudeli dateerimise või kunagise omaniku kohta. Caroline uurib ka omal käel ja tal ongi õnne. Ta leiab kaartidelt ammu kadunud kõrvaltänava ja selle sopist hoone, milles on imekombel säilinud vaheseina taha suletud ruum – kunagine apteekri töötuba – justkui ajakapsel.

Caroline’i Londoni-reis kujuneb pidevaks dilemmade lahendamiseks. Ta peab otsustama, mida peale hakata oma elu ja abieluga pärast reisi lõppu. Leitud pudelike toob meelde abielu nimel ohverdatud ajalooõpingud ja endise spontaanse „mina“… Kadunud tänavat otsides on ta otsustanud ronida üle lukus värava ja rikkuda seadusi. Selle tagajärjel peab ta otsustama, mil määral ja millisel ajahetkel jagada seda tõenäoliselt sensatsioonilist leidu oma ainsa Londoni tuttava Gaynoriga. Segadusi külvab juurde Caroline’ile ootamatult Londonisse järele sõitnud abikaasa James, keda tabab hotellis eluohtlik terviserike. Selle põhjustamises osutub politsei kahtlusaluseks esmajoones Caroline.

Vaheldumisi Caroline’i looga on raamatus teinegi tegevusliin, milles jutustavad oma lugu veel kaks naist. Salajast apteeki oma ema järel töös hoidev Nella on 1791. a veebruaris neljakümnendates eluaastates. Ta peab pühaks ema tööd aidata kõiki naisi nende hädades, kuid on ise sattunud vildakale teele, varustades kundesid lisaks rohtudele ka mürkidega. Eliza on äsja 12-aastaseks saanud varaküps tüdruk, tulnud maalt linna teenijaks. Neid kahte seob Eliza emanda saadetud tellimus Nellale. Neile sekundeerib Caroline’i lugu enam kui kakssada aastat hiljem, „nüüdisajal“. Kõiki kolme on ahistanud reeturlik mees ja nad on rikkunud seadusi. Ühenduse üle sajandite loob jõepõhja mudas tervena säilinud pudelike.

Ajaloolise ja suhteromaani sugemetega alanud loost saab lõpuks elu eest põgenemine Londoni tänavatel. Lõpuni ei ole kindel, kes millise kuritöö eest karistuse saab või hoopis terve nahaga pääseb.

Kirsiks tordil on raamatu lõppu lisatud paar mõnusat retsepti, mida võib proovida kartmata mürgituse ohtu. Siiski, pane tähele, mis on pealemäärimiseks ja mis sissevõtmiseks!

***

Ilmunud: Ersen, 2021

Tõlkinud: Hana Arras

Leia e-kataloogist ESTER

Jana Orion

Kadrioru raamatukogu raamatukoguhoidja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga