Ilya Kaminsky sündis 1977. aastal Odessas. Ta kasvas üles Nõukogude Liidus, aga emigreerus oma perekonnaga 1993. aastal Ameerika Ühendriikidesse. Ta põdes nelja-aastaselt mumpsi, aga arsti valediagnoosi tõttu jäi see ravimata. Selle tagajärjel kaotas ta kuulmise.
Kurtusest saab Kaminsky luuleraamatus „Kurtide vabariik” vastupanu sümbol. Raamatu tegevus toimub okupeeritud Vassenka linnas. Ühel päeval tapab sõjavägi nukuetendusel kurdi poisi, kes ei kuule seersandi käsklust. Terve linn on sellest nii šokeeritud, et otsustab ühiselt loobuda kuulmisest ja valida vaikimise.
Kaminsky luule on lüürilise alatooniga ning luule kaudu jutustab autor loo sellest, mis toimus okupeeritud Vassenkas. See on kurb, jõhker ja aus luule. Samas ei ole ta luule ainult poliitiline. Raamatus „Kurtide vabariik” annab autor sõja taustal edasi ka Alfonso ja Sonja armastusloo. See on intiimsem ning vabameelsem luule.
Raamatus ongi koos elu kaks vastandit – sõda ja armastus. Autor suudab luule kaudu väga hästi edasi anda tundeid, mõtteid ja arvamust. Raamatut oli teema tõttu emotsionaalselt raske lugeda, aga samas oli selle raamatu lugemiseks õige aeg, sest lugedes tajub, et see toimubki praegu päriselt ja väga lähedal. Eriti mõjus see, kuidas autor on kasutanud keelt ja vaikimist relvana ja kui reaalselt ta on suutnud edasi anda sõjasündmuseid.
Kaminsky luule on jutustav. Tema luule mõjub kohati proosana. Igal juhul soovitan lugeda.
Luuletustele lisaks on raamatus Jennifer Whitteni illustratsioonid Vassenka linnarahva leiutatud käemärkidest.
***
Ilmunud: Kultuurileht, 2020
Tõlkinud: Carolina Pihelgas
Leia e-kataloogist ESTER
Triinu Rannaäär
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja