Mõnikord soovime me kõik tavapärasest elust eemalduda ja rutiinist välja murda. Vahel võib abiks olla seegi, kui igapäevaseid tegemisi veidi kaugemalt vaadata. Igal inimesel on selleks oma viis, kuid üks võimalus mugavustsoonist väljuda on rändamine.
Raamatu autor Kertu Jukkum otsustab minna üksinda Santiago de Compostela palverännuteele ja on raja valikus veendunud: ookeaniäärne Põhjatee lausa kutsub teda. See on nimelt üks vanimatest rännuteedest Hispaanias. Ja aega pole raisata – tuleb pakkida seljakott, mõned hilbud ja sülearvuti, sest rändamise ajal on Kertul tarvis ka loengutes osaleda. Mõnikord on lein selleks põhjuseks, mis inimesi palverännuteele toob. Nõnda on ka raamatu autori puhul, kes loodab rännates rahu leida ja oma kaotusvalu vähendada.
Teel kohtab Kertu erinevaid palverändureid, kuid tema põhilisteks kaaslasteks on peaaegu kogu aja slovakk Lena ning Peruust pärit Joseca. Koos on hea matkata ja maailmaasju arutada. Selgub, et Lena hoolitses varem Londonis elades ratastooli aheldatud noore mehe eest, ning tuleb välja, et Joseca on ametilt kiirabiarst.
Põhjatee vaated on imelised ja kaaslased toredad, kuid aeg-ajalt tuleb siiski maadelda väsimusega, koroonapiirangutega, vihma ja tormiga ning villidega jalgadel. Kuid kõik see teeb tugevaks, aitab toime tulla valusate tunnetega ning õpetab tänulikkust. Usutakse, et palverännutee annab inimesele seda, mida ta päriselt vajab. Seda, kas see tõesti nii on, peab igaüks ise kogema.
***
Ilmunud: Rahva Raamat, 2020
Leia e-kataloogist ESTER
Ülle Kütsen
Paepealse raamatukogu raamatukoguhoidja