Tänu intrigeerivale pealkirjale, mis tekitas suurt huvi selle raamatu vastu, kus puudutatakse ka vananemise teemat, otsustasin teosega lähemalt tutvuda ning ei pidanud pettuma – see oli tõesti päris vaimukas ja tore lugemine!
Samastusin üllatavalt palju peategelase Eliza mõtetega, sest ka mina ise olen sarnaseid mõtteid mõelnud ja tundnud. Näiteks olen aru saanud, kui oluline on inimesele üksi olemine: „Üksi kodus olemine ei loe. Alati on midagi teha, kokku panna, ära panna, süüa teha, koristada. Ma ei saa lõõgastuda, pean midagi tegema. Saan aru, et üksindus ei tähenda ainult üksinda olemist, vaid mõtete sõltumatust, sihikindlust, mis eraldub ja leiab oma tee. Ja mulle meeldib see palju rohkem kui arvasin.“ (lk 241)
Eliza on kolme lapse ema, keskealine abielus naine, kellel on menopausi pärast sagedased kuumahood ja meeleolu kõikumised ning kes on pidevalt hõivatud oma laste, ema-isa ja mehega, kusjuures noorim laps on autist. Just temaga, Edwardiga, on Elizal väga eriline suhe – Ed oskab emas tekitada tunde, et teda armastatakse, ja teeb emale vahetevahel väikseid üllatusi ja heategusid.
Raamatut lugedes kujutasin ette, kuidas selle põhjal saaks teha haarava filmi. Nimelt tundub Eliza elu alguses idülliline, aga siis hakkab üht-teist juhtuma. Naine otsustab mugavustsoonist välja tulla, et ühe pereliikme soove ja unistusi täita, ning annab endast kõik, et tema salaplaan korda läheks. Sealjuures juhtub muidugi väga veidraid ja koomilisi asju nagu seiklustes ikka. Tegelased on värvikad ja omanäolised ning põhiline tegevus toimub vee peal ja vee ääres. Tähtis tegelane selles loos on näiteks jõepaat nimega „Torm“ , mis on seotud nii mõnegi põneva juhtumiga.
Eliza oskab teha vaimukaid nalju, mille hea näide on vestlus tõreda naabrinaisega. Naaber küsib: „Millega sa tegeledki?“ Eliza: „Palgamõrtsukas olen.“ Naaber: „Palju sa küsid? Palkan su oma meest tapma!“ Eliza: „Isadepäeva puhul on 20% allahindlust.“ (lk 224)
Loo alguses tundus Eliza ebakindel ja veidi kurb ning mõtles liiga palju oma vanusele. Hiljuti oli surnud armas perekoer Arty ja vastupidi teistele pereliikmetele ei soovinud naine kohe uut koera võtta. Ent tema enesekindlus suurenes ja tuju paranes, kui üks kena itaallasest härra püüdis mitu korda tema tähelepanu köita ja ta komplimentidega üle külvas. Eliza mõistis, et kuigi ta käitub vahel pööraselt, on ta ikka veel ihaldusväärne ja üldse mitte vana.
Raamat näitab, kui olulised on head peresuhted ja üksteisest hoolimine. Samas ei tohi tagaplaanile jätta ka enda vajadusi. See lugemine sobib eelkõige keskealistele naistele, aga muidugi võivad selle teose kätte võtta kõik, kellele meeldivad huumor ja seiklused.
***
Ilmunud: Eesti Raamat, 2022
Tõlkinud: Ülle Jälle
Leia e-kataloogist ESTER
Sirli Paimets
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja