Soome kõrgeima kirjandusauhinna Finlandia võitnud „Margarita“ on tõeline ood Soome loodusele. Lugu kulgeb läbi mitme inimese vaatepunkti peamiselt 1950ndatel aastatel ning kesksel kohal on soomlase kui inimtüübi visadus keset soome loodust (või selle puudumist).
Peategelane Senni on üleskasvanud sügaval Soomes, kus unine paik ärkab elule suvel, kui kohalik puhkekeskus avab oma uksed. Senni on alati unistanud maailmas rändamisest, jäänud aga kinni oma juurtesse ning võtnud üle oma isa ameti massöörina. Elul on aga karmid plaanid Sennile. Nii leiab noor naine end voodi külge aheltatuna surmasuust, kust keegi teda päästa ei soovi. Lõputud päevad mööduvad üksinduses keset lõputuid metsi ja süüdistavaid pilke. Tervenedes leiab ta tee Helsingisse, et alustada uut elu. Sealgi leiavad aga endise elu riismed ta ülesse ning muudavad niigi keerulises olukorras töötamise veelgi raskemaks. Senni elu on täis katsumusi ning helgeid hetki paistab olevat vähe. Siiski on maailmal pakkuda hetki, mis annavad jõudu uue päeva alustamiseks.
Aukartustäratavalt paks teos ei ole järjekordse telliskivi lugemine. Kytömäki on pannud kirja loo, mille lugemine tekitab nördimust ja rõõmu, paneb ahastama ja annab julgust, ajab nutma ning kinnitab, et inimene võib olla võitmatu. Imekaunid looduskirjeldused ning armastus keskkonna vastu on läbiv teema kõigis Kytömäe teostes ning nii ei puudu see ka „Margaritast“. Lugejale olgu aga märkuseks, et teoses on palju emotsionaalselt raskeid kohti ning teemadena kohtab aborti, surma, sõda ning autonoomia puudumist. Teos on selle kurvameelsusest hoolimata suurepärane näide soome kirjandusest, kus kohtuvad loodus ja inimene ning kuidas saab üksteist aidata.
***
Ilmunud: Vesta, 2021
Leia e-kataloogist ESTER
Ellika Eero
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja