Enne suuri jõulusöömasid asusin lugema Giulia Endersi raamatut „Võluv soolestik” lootuses saada targemaks ja oma toitumisprotsessi rohkem teadvustada. Pealegi on teadlik toitumine moes. Raamat ilmus 2017. Seega pole seal enam kõige uuem teadmus soolestiku kohta. Samas oli ta ilmumise järel väga populaarne.
Lootsin raamatu jõuludeks läbi saada, aga ilmnes tõsiasi, et seda teost ei saa kiiresti lugeda. Kuigi tekst ei ole akadeemilises stiilis, polnud sisu alati kerge mõista ja see nõudis keskendumist. Asi on ilmselt selles, et doktorandist autor on lihtinimese jaoks keerulist infot püüdnud huumoriga edasi anda, mis arusaamist tõlkes veidi raskendab. Vahel tuli oma taustateadmisi, sh füsioloogia-, biokeemia- ja farmaatsiatermineid mälus värskendada või internetist järele vaadata. Tekstis on üsna palju kujundlikku sõnastust ja vahel ka naturalistlikke kirjeldusi, mis aitavad valehäbita käsitleda selliseid teemasid nagu kakamine ja väljaheide, kõhukinnisus ja -lahtisus, potil istumine ja oksendamine. Välja tuleb üllatavaid fakte, mida katsete ja uuringute käigus on avastatud. Näiteks loeme raamatust:
„Kui inimesel otsitakse üksikuid baktereid, avastatakse ikka ja jälle täiesti tundmatuid liike. Või siis tuntud liike ootamatutes kohtades. 2011. aastal uurisid mõned USA teadlased nalja pärast nabafloorat. Ühe katseisiku nabast leidsid nad baktereid, mida seni oli leitud ainult Jaapani merest. Ja katseisik polnud kunagi Aasias käinudki. Üleilmastumine ei toimu ainult siis, kui „Tädi Emma kohvikust” saab McDonalds, see tungib meie nabani välja. Iga päev lendab maailmas ringi miljardeid ja mustmiljardeid välismaiseid mikroorganisme, ilma et nad selle eest sentigi maksaksid.” (lk 164)
Alguses kirjeldab autor meie seedekulglat suust kuni jämesooleni välja. Lahti seletatakse allergiad, tsöliaakia, gluteenitundlikkus, laktoosi- ja fruktoositalumatus ning mao-söögitoru-refluks. Saame teada, kuidas nad tekivad ja kuidas nendega paremini toime tulla. Samuti seda, mis toitaineid inimene tarbib ja kuidas soolestik aju mõjutab.
Viimane, mahukas peatükk käsitleb soolemikroobide maailma. Kuidas kujuneb inimese soole mikrofloora ja mis rolli ta organismis mängib; mis seos on bakteritel ja meie immuunsüsteemil; millised on kolm peamist soolestikutüüpi; kuidas tekib kolesterool ja kas ta on alati kahjulik; millised halvad bakterid võivad meie organismi tungida ja mis probleeme nad põhjustavad – kõike seda saab lugeda põhjalikumalt raamatu viimases osas. Lõpuks tuleb juttu antibiootikumidest, pro- ja prebiootikumidest ning meie igapäeva puhtusest.
Raamatus on sama humoorikaid illustratsioone kui tekst isegi. Teose lõpus on 11-leheküljeline oluliste allikate loend.
***
Ilmunud: Varrak 2017
Giulia Enders „Võluv soolestik” e-kataloogist ESTER
Viivi Suursaar
Torupilli raamatukogu raamatukoguhoidja