Seda raamatut lugema hakates kartsin väga, et tegemist on tüüpilise naistekaga. Aga ei. Oma sujuva ja mõnusa stiiliga oli see raamat üks väga mõnus lugemine.
Peategelased on äsja lahutanud Layla ja Josh. Mõlemad on väga pikalt abielus olnud. Josh on elektrik ja üksikisa. Layla on endise menuka bändi laulja, aga nüüd töötab muusikaõpetajana koolis, kus käib Joshi tütar. Laylal lapsi ei ole. Peategelaste vahel tekib sõprus. Layla loobus bändielust oma endise mehe pärast, kuid nüüd Joshiga suheldes ja tutvudes kitarripoe müüja Brianiga, saab ta uue võimaluse proovida muusikuelu. Vaimustusega ostab ta endale kitarre, ehitab keldrisse studio ning hakkab käima esinemas.
Ma nautisin pikki kirjeldusi muusika tegemisest ja esinemistest. Neid oli kirjeldatud väga huvitavalt ja kaasakiskuvalt. Meeldis, et peatükid räägivad vaheldumisi nii Joshi kui Layla elust nii olevikus kui minevikus. Mõlemad leiavad, et värske vabadus sarnaneb rohkem üksildusega. Kas aga kahe haiget saanud inimese vahel tekib ka midagi enamat kui sõprus? Väga palju soojust andis teosele ka koer nimega Norton, kelle Josh sai endale pärast kliendi surma. Väga sobilik raamat ajaviiteks.
***
Ilmunud: Rahva Raamatu kirjatsuses 2023
Tracey Garvis Graves „Kuulsin seda armulaulus” e-kataloogis ESTER
Ade Hintsov
Sõle raamatukogu raamatukoguhoidja