Lugemisprogrammis Raamatuga kevadesse osalemiseks kirjutage oma tagasiside raamatule kommentaaridesse. ⇓
Timo Marani “Metsloomatruudus” on filosoofilise kallakuga, kuid vaatluslik ja bioloogiliselt täpne loodusluulekogu, mille keskseteks teemadeks on inimese loomus, selle äratundmine ja sellele truuks jäämine eri aegadel ja inimsuhetes ning küsimus, kuidas inimese keele-eelne loomus seostub keskkonna tunnetamise ja looduse väärtustamisega. Marani luulekogu läbivad jõe ja vee voolamise, metsa ja ökosüsteemi seosterohkuse motiivid, kontrapunktiks tundeluule, mis küsib kaaslaseks ja dialoogipartneriks olemise sügavama tähenduse järele.
Vaata „Metsloomatruudus“ saadavust raamatukogudes e-kataloogist ESTER
Lugemisprogrammis Raamatuga kevadesse osalemiseks kirjutage oma tagasiside raamatule kommentaaridesse. ⇓
Väga tundelised luuletused elust ja inimestest vaadatuna läbi looduse.
Eriti meeldis: Inimene kasvab
sissepoole. Ta on pööratud puu.
Juured on taevas, süda maa peal,
lehed ilma mööda laiali.
Hea inimene toob maa peale
selgust ja tarkust. (lk.39)
36 luuletuses on enamuses mainitud mõnda lindu, looma, putukat. Südamlikud luuletused loodusest ja armastusest.
Timo luuletused on loodusesse sulandumise ja mõtestamise hetked. Armastuse ja truuduse otsingud. Tal see õnnestub, olla lihtsalt kõigega üks. Kõige lihtsamal moel. Vaikuseotsingud. Valguseotsingud.
Meeldisid: ma lähen ja usaldan koera tuttavate juurde, puud tõstavad vee maa peale. Ja mõte: hea inimene toob maa peale selgust ja tarkust. Nii oli see Platoni ajal, Baconi ajal, nii on see täna.