Lugemisprogrammis Raamatuga kevadesse osalemiseks kirjutage oma tagasiside raamatule kommentaaridesse. ⇓
Timo Marani “Metsloomatruudus” on filosoofilise kallakuga, kuid vaatluslik ja bioloogiliselt täpne loodusluulekogu, mille keskseteks teemadeks on inimese loomus, selle äratundmine ja sellele truuks jäämine eri aegadel ja inimsuhetes ning küsimus, kuidas inimese keele-eelne loomus seostub keskkonna tunnetamise ja looduse väärtustamisega. Marani luulekogu läbivad jõe ja vee voolamise, metsa ja ökosüsteemi seosterohkuse motiivid, kontrapunktiks tundeluule, mis küsib kaaslaseks ja dialoogipartneriks olemise sügavama tähenduse järele.
Vaata „Metsloomatruudus“ saadavust raamatukogudes e-kataloogist ESTER
Lugemisprogrammis Raamatuga kevadesse osalemiseks kirjutage oma tagasiside raamatule kommentaaridesse. ⇓
Väga tundelised luuletused elust ja inimestest vaadatuna läbi looduse.
Eriti meeldis: Inimene kasvab
sissepoole. Ta on pööratud puu.
Juured on taevas, süda maa peal,
lehed ilma mööda laiali.
Hea inimene toob maa peale
selgust ja tarkust. (lk.39)
36 luuletuses on enamuses mainitud mõnda lindu, looma, putukat. Südamlikud luuletused loodusest ja armastusest.
Timo luuletused on loodusesse sulandumise ja mõtestamise hetked. Armastuse ja truuduse otsingud. Tal see õnnestub, olla lihtsalt kõigega üks. Kõige lihtsamal moel. Vaikuseotsingud. Valguseotsingud.
Meeldisid: ma lähen ja usaldan koera tuttavate juurde, puud tõstavad vee maa peale. Ja mõte: hea inimene toob maa peale selgust ja tarkust. Nii oli see Platoni ajal, Baconi ajal, nii on see täna.
Vaga ilusasti kirjutatud sudamesse minevad luuletused looduses olevates elusolenditest. Ikka ja jalle tahaks neid uuest lugeda, sest koike ei suuda korraga endasse votta.
Luuletused on lühikesed, lihtsas väljendusviisis loodusest ja armastusest kuid samas ütlevad nii palju.
Imearmsad luuleread. Nad on nii lihtsad ja kergesti loetavad. Enamikus luuletustest on muidugi igatsust, armastust ja palju lembetundeid, mis põimunud looduse (mets, järved jne) läbi. Minu lemmikus lk 27: “Sa oled ilus nagu vesiroos”.
Südamlik luulekogu. Armastuse seotus loodusega on äratuntav. Palju ilusaid mõtteid mida endasse talletada.
Lihtsalt ja tabavalt ritta seatud .
Luulekogu mis võiks ühe hingetõmbega läbi lugeda. Ags see kord vastupidi, võtsin aja maha . Nautisin ajas olemis .
Lihtsad, kuid sügavad luuletused, mis kõik mingitmoodi seotud loomade ja loodusega. Eks inimesedki on osa loodusest, kuid kaugenenud sellest ning luuletused tuletavad meelde, kui palju seda loodust meis siiski on. Ja kui palju me loomadega seotud oleme.
Looduslähedased ja karged luuletused. On häid kujundeid. Nii vähe sõnu (aga mõtteid on piisavalt), miks siis mitte lugeda, aega kulub vähe selleks.
Tajusin lugedes lõhnu ja värve.
Suruda end su jalgade vastu
ja vaadata kurva
kiskjapilguga
otse su silmade sügavusse.
Linnarebased, libarebased
ja nende lihtne
metsloomatruudus.
Tundub, et kõik need luuletused rõhutavad ühtekuuluvust, et kõik on kõigega seotud. Ja mõni tegelane on hopis puu;D
Soovitan eriti kaasas kandmiseks ja aeg-ajalt mõne suutäie kaupa tarvitamiseks – olen kindel, et ka lugeja hakkab siis rohkem märkama loodust ümberringi!
Tänavu ei tundu valikus eriti luulet olevat – juba seetõttu soovitan. Hästi rahulik ja loodusega kooskõlas meeleolu tekkis lugedes.
Väga kvaliteetne raamat – iga sõna, iga rida korduvalt läbi kaalutud. Sama illustratsioonidega – peenetundeliselt liigendasid nad paksu korraliku paberi peal olevaid luuletusi. See raamat lasi hingata, andis aega mõtelda.
Soovitan raamatut kõigile, kellel on tunne, et vajavad hingetõmberuumi, looduses.
Tunne oli nagu kõnniks sõbraga erinevatel maastikel, läbi aja. Kellegagi, kes juhib su tähelepanu looduse ja elusolemiste tillukestele imedele.