Eesti Rahvaluule Arhiivi üks uusimaid üllitisi annab ülevaate nõia või antud vaates ravitseja, targa, ennustaja, tunnustest ja liigitusest, loitsude üleskirjutustest ning kogumikest ja piirkonna tuntumatest ning arhiiviteadetes enamesinenud „nõidadest“. Raamat põhineb Eesti Kirjandusmuuseumi kogudel.
Raamatu esimeses osas tutvustatakse põhjalikult nõidade ja ravitsejate tüpoloogiat ja nimetusi nagu tark, lausuja, soonetasuja, arbuja, käevaataja, veesegaja jt. Eraldi on välja toodud nimetused, mida kannavad nn. kurja silma omavad võlud ja nõiad, nagu kaldun, sorts või hambamees. Selgitatakse nii nimetuste etümoloogilist päritolu kui rahvalikke tõlgendusi. Raamat vaatleb ja teadmiste edasiandmise viise ja ravimeetodeid, tasu maksmist, riitusi, ravimises kasutatud abivahendeid ja sümboleid. Raamatu teine osa käsitleb põhjalikult loitsude kirjalikke vorme, kogusid ja käsikirju. Erinevaid ussisõnu näiteks leidub ainuüksi Ado Looduse, Mustjala kihelkonna külaarstija käsikirjas lausa 9. Põnevaks teeb antud materjali see, et loitsukäsikiri jõudis arhiivi väliseestlase käest, kes selle punavõimude eest põgenedes teiste asjade hulgas oli kaasa võtnud.
Kes tahab ammutada kirjanduslikku inspiratsiooni, leiab kogumikust külluslikult põnevaid kujundeid ning värvikaid kirjeldusi, mis ka ilustamata dramaatilisi stseene silme ette manavad nagu haiguse ravimine kuuvalgusega, Saalomoni võti või haiguse vaevatu küljest ära raiumine ristteel. Lisaks räägitakse ka karistustest, mis tabavad nõidusraamatute või loitsude valesti, oskamatult või kellelegi kahju toomiseks kasutajat. Karistused tabavad enamasti aga pahatahtliku isiku järeltulijaid.
Kuid mütoloogia ning uskumuste kõrval tuuakse esile ka tarkade-teadjate praktilisi saavutusi nagu Laimjala ennustaja Tiitsu seiu isetehtud elekstrigeneraator ja reguleeritav pintsakumudel, ta sai hakkama koguni lennukiehituse ja metallidetektori konstrueerimisega. Selle kõrval jäid ta ravimeetodi aga siiski üpris ürgseteks, nagu allikavesi ja püssirohi, mida saatsid võürtsikad lood musta kassi keeduvee läbi nähtamatuks muutumisest. Kindlasti kuhjaga ainet noortele fantaasia- ja ulmekirjanikele.
Raamatu lõpus ära toodud kirjanduse nimekiri on muljetavaldav ning juhatab paljude põnevate allikateni.
Mare Kõiva „Saaremaa nõiad ja võlud“ e-kataloogis ESTER
Ilmunud: Tartu, EKM Teaduskirjastus 2024
Tuuli Reinsoo
Südalinna raamatukogu raamatukoguhoidja
