31- aastase mehe elulugu? Jah, sest vähesed on selle aja jooksul teinud/näinud nii palju kui laupäeval, 15. septembril 1984. aastal kell 16.20 sündinud prints Henry Charles Albert David. Maailmale tuntud kui prints Harry.
Printsi elu erineb vägagi lihtsureliku elust. Näiteks võib tuua elamine eraldi lastetiivas, erakoolid, täiskasvanuna heategevus ja kuninganna esindamine erinevate sündmuste puhul ja erinevates riikides. Teosest tuleb selgelt välja, et vanemate abieluprobleeme suudeti tänu kasvatajatele ja turvameestele, kes printsid vajadusel eemale viisid, poiste eest väga pikalt saladuses hoida. Samas on selge ka see, et nii ema kui isa armastasid poisse tohutult.
Kuni prints George sünnini oli prints Harry troonipärimisjärjekorras isa ja vanema venna järel kolmandal kohal, kuid tsiteerides 6-aastast Harryt vennale ütlemas: „Sina saad kuningaks, mina mitte, nii et võin teha, mida ise tahan!“ (lk.57), võib öelda, et seda on ta läbi aastate ka teinud. Prints Harry on käinud nii põhja- kui ka lõunapoolusel ja teeninud kaks korda tegevteenistuses Afganistanis. Samas on ta sattunud ka mitmetesse skandaalidesse, millest raamatus veidi ka räägitakse, kuid kõlama jääb pigem positiivne kui negatiivne.
Positiivset kuvandit pole raske saavutada, kui uskuda temaga seotud heategevusorganisatsioonide juhtide juttu. Prints Harryl on harjumus kõigele võimalikult vara käsi külge panna; eirata etteantud kava, et kõigi lastekodu lastega juttu ajada; külastada abivajajaid nende igapäeva keskkonnas (et olukorrast reaalne pilt saada) ootamatult ja meediata jms. Rääkimata siinkohal veel temaga koos sõjaväes teeninud meeste mälestustest. Prints Harry soovis juba lapsena sõduriks saada ning kui tegevteenistuse võimalus talle avanes, soovis ta olla koheldud täpselt samamoodi nagu iga teine sõdur.
Üks, mis teosest korduvalt läbi käib on ema ja tema pärandi olulisus printsi jaoks. Ta külastab samu kohti, mida ema kunagi kas külastas või plaanis enne oma enneaegset surma külastada. Harry ise on öelnud: Ma tahan ema pärandit nii hästi edasi kanda, kui vaid suudan. Ma ei taha teda asendada, sest seda ei suuda ma iialgi…Kuid soovin tema alustatut jätkata…Paljude jaoks on tema surmast juba kaua aega möödas, kuid mitte minu jaoks. /lk.123
Printsess Diana võttis poegi varakult varjupaikade, haiglate jm asutuste külastamisel kaasa, et printsid näeksid ja õpiksid ümbritsevat maailma tundma. Teosest selgub, et vähemalt prints Harry puhul edukalt. Eriti tugev side paistab printsil olevat lastega, kellega ta alati ühise keele suudab leida.
Prints Harry sündis Walesi prints Charlesi ja printsess Diana teise pojana kindlate traditsioonidega suguvõssa, mida matrooniks olev kuninganna Elizabeth II kindlalt järgib. Raamat on küll printsi elulugu, kuid aitab mõista ka neid tänapäeva inimesele kohati väga kummalisena tunduvaid traditsioone. Vastuse leiavad mitmedki küsimused – miks ei langetatud printsess Diana surma järel Buckinghami palee lippu poolde vardasse, miks oli kuninganna pöördumine rahva poole pärast antud tragöödiat niivõrd erakordne või miks ei osalenud ta oma poja ja Camilla laulatusel.
Autor ütleb eessõnas, et prints Harry armastab nii oma ema, isa kui kasuema ning antud raamat on seda teades ja arvestades kirjutatud. Raamatu kirjutamise käigus on kasutatud paljude printsiga kokku puutunud inimeste mälestusi.
Soovitan raamatut kõigile, keda huvitab kuningakoja liikme elu tänapäeval, koos kogu hea ja halvaga, mis sellega kaasneb. Teos annab senitundmatu sissevaate prints Harry ellu.
***
Ilmunud: Kunst, 2015
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Stiina Sild
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja