Ilmunud: Petrone Print, 2018
On aasta 1577, märtsikuu. Käib Liivi sõda. Eestlaste väesalka Tallinnat piiravate Vene vägede vastu juhib Ivo Schenkenberg, Tallinna müntmeistri poeg, kellest on kirjutanud ka oma „Liivimaa kroonikas“ Balthasar Russow. Ja eks Pühavaimu kiriku pastorist kroonikul ole ka endal käesolevas raamatus oma koht. Noore ja vapra, kuid traagilise saatusega Ivo eluase ei ole Tallinnas säilinud. Kunagi asus see praeguse Kullasepa ja Niguliste tänava ristil (toona Kannuvalajate tänav), kuid sai kannatada 1944.aasta märtsirünnakus ja lammutati ülesehitustööde käigus. Tegelik Ivo Schenkenberg ei olnud mitte „Viimse reliikvia“ jõhker röövel, vaid vägagi lugupeetud linnakodanik ja vapper, oma alamate ja ka võetud vangide suhtes õiglane sõjamees ning väejuht.
Ivo väesalk koosnes erinevate ajalooallikate andmeil 120 kuni 400 mehest, keda kutsuti Hannibali rahvaks ja kes tegid suurt laastamistööd Vene vägede seas ning keda venelased kartsid ja vihkasid. Need olid müntmeistriselli saksa kombe kohaselt väljaõpetatud linna põgenenud vaprad talupojad, kelle oli palganud vähese raha eest Tallinna raad. Osa oma tasust said nad ka linnakodanikelt tuletõrjetegevuse eest linnas.
Paralleelselt sõjategevuse kajastamise ning Hannibali rahva röövretkede kirjeldustega areneb raamatus ka romantiline teema, Ivo ja orjusest päästetud Pääsu – Kullamaa kandist pärit talutüdruku – armastuse liin. Samas on ka juttu igapäevasest elust ja inimestest nii linnamüüri sees kui sellest väljaspool, rasketest oludest ja õnnelikest hetkedest.
Üks huvitav seik leiab raamatus kajastamist ja – võta nüüd kinni, on tõsi või müüt – seostub tänapäevase Eesti vapiga. Nimelt Tallinna kodanik Hans Kampferbeck olla kinkinud 2 siilu kollast siidi ja atlassi, millest Pääsu õmbles Hannibali rahvale lahingulipu ning teistest allikatest (Ivo Schenkenberg/koostanud M. Laar) tulenevalt olla sellele õmmeldud ka 3 sinist lõvi. Lipu kandmise õigusega tunnistas Tallinna magistraat Ivo mehed ametlikuks väesalgaks.
Järjekordne Ivo lipkonna meeste väljasööst vaenlase laagrisse linnamüüri taga, et võtta vange ning hankida teavet vaenlase sõjaplaanide kohta, mille eest ka raad maksis 50 marka vangi pealt. See oli suur raha pere majandamiseks ja mõneks ajaks kindlustas ka rahulikuma elu nii endale kui ehk kogu linnale. Elavad kirjeldused neist väljatungidest ja võitlus-stseenides, ohtudest ja õnnestumistest on üsna elavad. Igaühe enda otsustada on aga see, kui palju on neis lugudes tegelikkust ja mil määral muinasjuttu.
Mõned tegelased on sellesse raamatusse kaasa tulnud Arvo Valtoni eelmisest ajaloolisest romaanist „Märjamaa legend“, kus kajastuvad samuti Liivi sõja aegsed sündmused.
Hoolimata tegelaste ajaloolisest autentsusest on raamatu sisu siiski pigem meelelahutuslik.
***
Ilmunud: Petrone Print, 2018
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Maimu Johannson
Paepealse raamatukogu raamatukoguhoidja