Vanilla Ninja album „Encore“ on ansambli seitsmes stuudioalbum, esimene alates taasühinemisest. Ansambli seni viimane album „Love is War“ ilmus 2006. aastal. Bänd lõpetas aktiivse tegevuse üle kümne aasta tagasi 2009. aastal ning kokku tulid nad taas 2020. aasta lõpus. Ansambliga liitus esialgu uuesti ka Triinu Kivilaan, kes oli lahkunud juba 2006. aastal. Tänaseks on ta taas bändist lahkunud, kuid on muljetavaldav, et bändi liikmed tulid tookord kokku samas koosseisus, kellega nauditi üle 10 aasta tagasi rahvusvahelist edu. Näiteks osales bänd 2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel, kus esindati Šveitsi lauluga „Cool Vibes“.
Albumi pealkiri „Encore“ tähendab inglise keeles lisalugu. Paraku suurt äratundmisrõõmu album ei pakkunud ning vana Vanilla Ninjat ma sealt ei leidnud. Kuulsin albumilt küll Lenna inglisekeelset vokaali, Piret Järvise lauluhäält ja produtsent David Brandese käekirjaga heliloomingut, mis kõik tekitasid veidi meeldivat nostalgiat, kuid loomingu üldpilt on ikkagi senisest väga erinev.
Kuulasin Vanilla Ninjat teismelisena ja lisaks Eesti raadiojaamadele mängis nende laule ka omaaegne European Hit Radio, mis pakkus kuulamiseks vaid Euroopa kõige populaarsemat muusikat. Eesti muusikast oli loomulikult esindatud ainult Vanilla Ninja. Meenuvad võimsad lood „Cool Vibes“ ja „Tough Enough“. Laulu „Cool Vibes“ saatel kaevasin 15-aastasena õpilasmalevas labidaga maad. Mäletan, kuidas töö edenes palju kiiremini, kuigi teistele teismelistele poistele see muusika ilmselt eriti ei meeldinud. Vähemalt ei julgenud keegi toetavaid sõnu välja öelda.
Plaadi käekiri on üllatavalt ettevaatlik. Enamikes lugudes pole seda energiat, mis oli vanasti, ning laulusõnades on kulunud fraasid, näiteks „I want to cry“ ja „million thoughts“. Sellised lood pole muidugi halvad, kuid ootasin julgemaid laulusõnu ja helikeelt. Tundub, nagu oleks albumi loomisel valitud liiga turvaline tee, liiga kindla peale minek. Sellest on kahju, sest usun, et Vanilla Ninjal on endiselt oma fännid, kes kuulaksid neid isegi siis, kui lood rohkem piire kompaksid.
Kuid siiski on plaadile kirjutatud üks tõeline pärl. Nimekirjas teine lugu „No Regrets“ on väga-väga hea. Laul on terviklik ja elutark. Ma olen alati arvanud, et parimad laulud ongi need, mis jutustavad kuulajatele tervikliku ja mõtlemapaneva loo. Väga kena, et Eesti telesarja „Armastus“ tegijad valisid selle laulu taustamuusikaks stseenile, kus noored armunud väga kummalisest olukorrast koos ära põgenevad.
Tore, et Vanilla Ninja uuesti kokku tuli, pean seda ikkagi kauaoodatud sündmuseks. Nagu jutustab ka albumi parim lugu, siis kahetseda pole midagi. „No Regrets“ on lausa nii hea, et hakkab peas ringi käima ja kummitama.
***
Leia e-kataloogist ESTER
Aimur-Jaan Keskel
Muusika- ja filmisaali raamatukoguhoidja