Muumide esiema Tove Jansson sündis 1914. aastal esiklapsena kuulsa skulptori Viktor Janssoni ning graafilise disaineri ja illustraatori Signe Hammarsteni perre. Väike Tove hakkas ema süles joonistama juba titana. Lisaks kunstimeelele, oli Tovel maitset ka kirjanduse osas. Ta luges Edgar Allan Poe´d ja Arthur Conan Doyle´i ning hakkas peagi oma endatehtud ja paljundatud raamatukesi jagama. Tove pürgis siiski hiljem oma elus järjepidevalt maalikunsti suunas. Ta õppis Soome Kunstiühingu joonistuskoolis maalimist, kuid kuulsa isa näitel teadis, et ainuüksi kunstist elamine saab olema raske. Isa, kelle kuulsus varjutas Tovet aastaid, ei saanud tellimusi siiski regulaarselt ning peamine pere ülalpidaja oli ema Ham, kes kujundas Soome Panga rahatähti ja marke.
Tovet on kirjeldatud kui kohusetundlikku ja praktilist inimest. Paljuski ka tänu sellele praktilisusele said muumid nii kuulsaks kogu maailmas, nagu nad seda hetkel on. Tove hakkas ema kaudu ajakirjadele oma illustratsioone pakkuma juba teismelisena ning paljud neist ka avaldati. Raamatute kaanepilte ja koomikseid joonistas ta pikka aega, kuid muumid sündisid suuresti ka tänu onu Einari jutustustele köögipliidi taga elavatest muumitrollidest, kes pidid tema sahvrit ründavale nälginud kunstiõpilasele Tovele hirmu peale ajama. Kuid nad ei teinud seda mitte. Muumide tegelane Esivanem elas justnimelt kahhelahju sees!
Esimest muumiraamatut „Väikesed trollid ja suur veeuputus“ hakkas Tove kirjutama juba 1939. aastal, kuid loobus mõneks ajaks. Valmis sai see ja avaldatud alles peale sõda. Tove joontehnikas illustratsioonide puhul tuuakse paralleele ka jaapani „hulpiva maailma piltidega“, mis seletab ehk, miks muumid on nii hinnatud just Jaapanis. Auguga pildiraamat „Mis juhtus siis“ tõi Tovele esimese auhinna ning oli üks esimesi pildiraamatuid maailmas, kus kasutati lehekülje lõiget illustratsiooni ja raamatu osana. Kuna maalimisega ei suutnud Tove kunagi püsivamat sissetulekut teenida, siis hakkas ta 38-aastaselt joonistama ajalehe Evening News tarvis iganädalasi kuuerealisi koomikseid. Tänu nendele koomiksitele, mida lugesid rohkem täiskasvanud, said muumid kuulsaks terves maailmas. Tove vend Lars Jansson aitas koomikseid tõlkida ning joonistada. Pärast Tove seitsmeaastase lepingu lõppemist, joonistaski Tove vend Lars Jansson koomikseid edasi aastatel 1960–1975.
Tove elulooraamat on võrdlemisi lühike, kuid see-eest väga põhjalik, keskendudes peamiselt Tove kunstistiilile ja illustratsioonide sünnilugudele, raamatutele ja muumi-näidendile. Tove isiklikust elust on juttu peamiselt seoses kunsti ja muumi-raamatutega, kuid mainitakse ka olulisi sõpru ja armsamaid, näiteks Britt-Sofie Forki, kellest teistes Tove Janssoni elulooraamatutes ei ole juttu peaaegu üldse. Enamasti on Tove armsamatest tuntud teatridirektor Vivica Bandler, kelle idee oli muumidest näidendi tegemine ning tänu kellele sündisid Tutsik ja Lipsik. Tove pikaajaliseim kaaslane Tuulikki Pietilä on muumilugudes ilmunud Tuu-tiki kehastuses.
Tove, kes elas Soomes, kuid kirjutas rootsi keeles, avaldas kokku 7 illustreeritud romaani, lühijuttude kogumikke, 4 pildiraamatut ja 22 koomiksiraamatut. Muumi koomikseid on peale Lars Janssonit joonistanud ka paljud teised ning oma lapsepõlvest mäletamegi peamiselt hilisemaid.
***
Ilmunud: Sinisukk, 2023
Tõlkinud: Anna-Liisa Tiisma
Leia e-kataloogist ESTER
Annika Lindok
Eestikeelse osakonna raamatukoguhoidja