“Sõjakeerises leidis ta armastuse, pilkases pimeduses julguse, tragöödia keskel lootuse. Mida leiad tema loost sina?
Nuri on mesinik, tema naine Afra on kunstnik. Paar elab õnnelikult kaunis Süüria linnas Aleppos, kuni alanud kodusõda nad riigist põgenema sunnib. Afra silmad näevad õudusi, mis jätavad naise pimedaks, kuid ees ootab ohtlik teekond: neil tuleb jõuda Türgi ja Kreeka kaudu Suurbritanniasse. Aga ka seal on nende tulevik kõike muud kui kindel.
Rännates läbi katkise maailma, peavad Afra ja Nuri lisaks isiklikule kaotusvalule seisma silmitsi ohtudega, mis heidutaksid ka söakaimat hinge. Ent nende suurim proovikivi on see, kuidas leida kõigist välistest katsumustest hoolimata tagasitee teineteise juurde.
„Aleppo linna mesinik“ on liigutav, kaasahaarav ja meisterlikult kirjutatud lugu inimvaimu võitmatusest.
Autor CHRISTY LEFTERI (1980) sündis Londonis Küproselt pärit pagulasperes. Tal on doktorikraad loovkirjutamises, mida ta õpetab Londonis Bruneli ülikoolis. Tema debüütteos „Aleppo linna mesinik“ sündis lugudest, mida ta kuulis Ateenas vabatahtlikuna UNICEFi toel tegutsevas pagulaskeskuses töötades. Raamatut on kogu maailmas müüdud üle miljoni eksemplari, 2020. a pälvis see USAs välja antava Aspen Words kirjanduspreemia ning oli rahvusvahelise kirjanduspreemia Dayton Literary Peace Prize nominent.” – tutvustus raamatu tagakaanelt.
Raamatuga kevadesse 2023/2024 osalejate tagasiside
– Sündmustik veel süngem kui praegu Ukrainas. Masendav – kui lihtsalt muutub inimene loomaks ja on võimeline valimatult tapma ka lapsi. Siin toimub põgenemine Süüria kodusõja tingimustes. -Maie-Anne K
– Raamat annab ettekujutuse, milliseid raskusi tuli kogeda peategelastel Süüriast sõja eest pagedes Suurbritanniase jõudmiseks. Neil oli siiski õnne, sest paljud on taolisel teekonnal oma elu kaotanud. Kaasahaarav lugu. Tore, et raamat lõpeb lootusrikkalt. -Esta K
– Haarav, kurb, painajalik põgenikesaaga Süüriast Inglismaale. Väga hästi kirja pandud, isegi nii hästi, et kõike ei tahakski teada, hoolimata tõsiasjast, et see on ikkagi paljude saatus. -Viire V
– Mulle ei meeldi lugeda raamatut teiste õudsatest kannatustest. Kellele meeldib, see loeb. Mina ei lahkuks oma kodust kusagile. Niisugune teekond on väga raske ja raske on ka kohale jõudes. -Eva K
– Väga südamlikult ja kaasahaaravalt kirjutatud teos. Kodusõjast põgenenud pagulaspere peab silmitsi seisma igasuguste ohtudega. Minule jättis eriti sügava mulje pime Afra, kes sõjas oli kaotanud poja, silmanägemise ja sellegipoolest suutis edasi elada ja tugevaks jääda. Selleks peab palju jõudu olema, et elu jätkata. Niisugune naine on meile kõigile eeskujuks. –Imbi M
– Väga soovitan. Huvitavalt kirjutatud teos sündmustest tänapäeva maailmas. Huvitavalt seotud mesilastega, samas räägib hoopis inimestest. Erinevate rahvaste seosest ja kodumaaigatsusest. -Liivi S
– Sünge, aga huvitav. Soovitan. Suurepärane ülevaade sellest, mis toimus Süürias. Samas inimsaatused! Mida suudetakse üle elada, et pääseda õudustest parema elu poole. -Pia K
– Nii aktuaalne teema, kui maailm on muutumas… Ootasin põnevusega, et see raamat minuni jõuaks. Kohati nii kurb ja seguneb sellega, et kui lootus koos usuga on hääbumas, leiab selleks jõu abikaasa. Soovitan sügavat ühtekuuluvustunnet, mis see raamat endas peidab. -Inge M
– Suhteliselt muserdav lugemine ühe pere elust seoses Süürias toimuvaga. Elulooline kirjeldus elust enne sõda ja sõja ajal ning ühe pere põgenemisest sealse julmuse eest. Väga tõesed read just sellest teekonnast, mis viis mehe-naise rüüstatavast Süüriast läbi mitmete riikide ja tohutute läbielamiste Inglismaale. -Piret P
– „Põrandale laialiaetud värvilised legoklotsid. Sinised mustade lilledega keraamilised plaadid. Kollases kleidis Afra. Elutoa põrandal mängiv Sami, kes ehitab legoklotsidest maja. Mesitarud keskpäevapäikeses. Mahapõlenud mesila ja surnud mesilased. Keset põldu istuv Mustafa. Jões hulpivad surnukehad. Surnukuuri lahkamislaual lebav Firas. Mustafa hoidmas surnud poja kätt. Turuplatsil istuv Afra, Sami süles. Sami silmad. Siis oli kõik jälle pime“ (lk 109). Süüria kodusõda, jõhkrad tapmised, kodust ja kodumaalt põgenemine, smugeldajad, hetk ja juhus lahutamas surmast. Peategelase meeles mesilased kui ettearvatava rutiinse elu, turvatunde ja kodutunde sümbol, kui turvabaas mille juurde jälle ja jälle tagasi mõelda. Inimlik vajadus igapäevaste ettearvatavate rutiinide järele – et omada oma elu üle kontrolli kontrollimatus olukorras. Lugu leinast, traumajärgsest stressihäirest ja lootusest. -Kati V
– Soovitan kindlasti. Nauditav tekst ja tõlge. Lugedes osaled Süüria perekonna pikal ja valusal teekonnal, kohtad häid ja halbu inimesi. Armastus mesilaste vastu annab Nurile ja Mustafale jõudu. …tema silmades on kurbus ja lootus, pimedus ja valgus. Kaasahaarav, kurb, mõtlemapanev, õpetlik raamat! Igas inimeses, keda sa tunned, on inimene, keda sa ei tunne! -Sirje S
– Omapärases stiilis raamat sõjast ja põgenikele osaks saavatest katsumustest. Sõda ei tohiks meie eludes olla! Mida on vaja valides põgenikutee? Tervist, visadust, raha ja õnne. -Hele-Maire B
– Mesi, mesilased ja mesinik(ud) oleksid justkui rahumeelse ja turvalise eluolu osad. Võiksid olla… aga kahjuks mitte. See raamat on sõjast ja sõjapõgenikest, katkisest maailmast, katkistest inimestest… kelle hulka kuuluvad ka mesinik Nuri ja tema kunstnikust naine Afra. Rännates läbi katkise maailma, peavad nad lisaks isiklikule kaotusvalule seisma silmitsi ohtudega, mida nad ei ole kuidagi ära teeninud… Aga mesilased saavad õnneks päästetud ja sumisevad edasi. See on ilus lugu ühe abielupaari põgenikuteest Süüriast Suurbritanniasse. ———– „Nädal hiljem otsis Mustafa mind isa poest üles. Ta oli toonud mägedest kingiks suure meepurgi. Paari päeva eest oli ta teada saanud, et pääses ülikooli õppima, mis tähendas, et ta hakkas tulevikus sagedamini Aleppos käima…” (lk 171) -Ester L
– Väga hea ja huvitav, aga kurb lugu perekonna teekonnast sõjast räsitud linnast vabasse maailma. Lugu mesinikust, kes kaotab omaksed ja põgeneb pimeda naisega sõja eest. -Viivi T
– Tänase Venemaa-Ukraina sõja taustal igati oluline lugeda. Iga inimene on kordumatu, unikaalne, iga läbielamine jätab jälje. Mõistame seda lugedes ehk paremini, et kõik ei saa ühe mõõdupuuga võtta. –Külli V
– Hoolimata sellest, et lugu on sünge ja kurb, meeldis raamat väga. Milliseid eneseületusi peavad ikka kogema ja tajuma sõjapõgenikud, kellelt on võetud lähedased ja kodud rüüstatud. -Kati H
– Südamilk, kurb. Aitab mõista Süüria sõjapõgenike läbielamisi. Mõtlemapanev, kuivõrd erinevad võivad elusaatused olla ainuüksi seepärast, kus me sünnime. Läbinisti kurb ja nukker samas pisikese lootuskiirega. -Siiri H
– Maailmas on paiku, mis pole kaugeltki turvalised. Ka tänapäeval tuleb lihtsal põgeneda oma kodust. Masendav. Jätta elutöö maha, näha seda hävimas. Põgenemine pole kaugeltki kõigile turvaline. Aga raha paneb rattad käima. -Taimi O
– … et nii kauge ja võõras Lähis-Ida saaks veidi mõistetavamaks. Raamat meeldis. Raske oli ette kujutada, kui tugev peab olema armastus teise inimese vastu, mis ei hääbu ka siis, kui oled sõjakoldes kaotanud kodu, kõige kallima, pereliikme, lapse, tervise ja minna eluohtlikule teekonnale koos pimeda kaaslasega. Masendav lugu, aga sõbra sisendav elujõud annab lootuse, et ühel päeval naastakse Aleposse tagasi ja rajatakse uus mesila. Täna tundub, et see võtab veel kaua aega. -Varje T
Leia raamat e-kataloogist ESTER.