“Mia Kankimäki jätab 38-aastaselt töö Helsingi kirjastuses, sest tal on sellest ja kogu oma elust mõõt täis. Soomlanna sõidab Kyōtosse tuhat aastat tagasi elanud õuedaami Sei Shōnagoni jälgi ajama. Mia ei tunne Kyōtos kedagi ega oska jaapani keelt, kuid ta on lugenud inglise keeles Sei „Padjaraamatut” ja tunneb selle autoriga sügavat hingesugulust – Sei tundub imetlusväärselt kaasaegne ning tema mõtisklused ja tähelepanekud elust võiksid kuuluda kas või Virginia Woolfile. Õuedaami nimekirjad võluvatest, ärritavatest ja elegantsetest asjadest ning neist, mis südame kiiremini põksuma panevad, on otsekui blogisissekanded – niivõrd värskelt kõlavad need. Jaapani eluga harjumine võtab aega, kuid õige pea kisub see Mia kaasa. Soomlanna vaimustub templitest, kirsiõitest, Kamo jõe leinapajudest, kabukiteatrist, teemajadest. Kirjutava reisija elamustest sünnib tõsielulugu, mida saab lugeda otsekui romaani. Mia taipab oma imetletud õuedaami jälgi ajades sedagi, mida ta ise elult tahab.” – tutvustus raamatu tagakaanelt.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
Raamatuga kevadesse 2023/2024 osalejate tagasiside
– Mia Kankimäki sõnastab raamatu kirjutamise eesmärgi olles oma elust tüdinud, unistades muuhulgas inspireerivast projektist ja põhjusest elada mõnda aega Jaapanis, uurida seal õuedaam Sei Shōnagoni (966–1025), kelle vastu on huvi tundnud üle 10 aasta. Nõnda pühendab Mia Kankimäki 1 aasta Sei Shōnagoni ja enda lähemale uurimisele, elades periooditi Jaapanis. Autor kirjutab ajaloost, mõtiskleb, vaatleb, kogeb, püüab mõista ja seab julgelt erinevaid hüpoteese Sei elust Sei Shōnagoni ja Heiani ajastu esteetikat ja Seid julge naiskirjanikuna imetledes. Ka Kankimäki koostab Sei eeskujul oma loetelusid, kirjeldab kogemusi Jaapani kultuuri, ajaloo, looduse, raamatute ja uurimise, igapäevaelu ja inimestega. Mia Kankimäki sõnul on esteetika talle mingil põhjusel alati kinnisideeks olnud ning seetõttu ta sobibki „Heiani ajastusse peenutsema“ (lk 42-43). Autori otsimistele ja ekslemisele Sei Shōnagoni osas on huvitav kaasa elada, ühtlasi elades kaasa ka Mia Kankimäki mõtetele enda elust. „Minna tuli tingimata kõige keerulisemat teed mööda“ (lk 299), see kehtis nii Sei uurimise kui kirjaniku enda eksperimendi kohta. Huvitav lugu pühendumisest, hea sissejuhatus „Padjamärkmetesse”. -Kati V
– Eriti ei soovita, kui just Jaapan sind ei huvita. Imelik raamat. Reisikiri, aga samas nagu päevik. Loen nagu usuhullu kirjutist. Ainult, et siin otsitakse ammu surnud naise mõtteid ja kohti taga. Kui poleks Jaapani igapäevaelu kirjeldust, viskaks raamatu ammu nurka ära. -Tiina N
– Omapärane ja huvitav reisi- ja elulooraamat. Teos on mahukas, lugesin kaua. Lugedes meenutasin oma Jaapani reisi 2009 aastal. Kyoto oli ka üks minu lemmiklinnu oma imeliste templite ja pühamutega. Olen hoidnud alles Kyoto linna kaardi. Päris põnev on vaadata, kus asub Mia Kankimäki koduküngas Yoshidayama, Minamiza teater jne. Ka on mul alles mõned sissepääsupiletid, mis “on nii ilusad, et ma ei raatsi neid minema visata” (lk.119). Soovitan lugeda, eriti Jaapani ajaloo- ja kultuurihuvilistel. Tahaksin lugeda ka Sei Shonagoni “Padjamärkmeid”. -Anu P
– Kuigi ma tunnen huvi Jaapani vastu, ei saa ma öelda, et olen kunagi olnud selle riigi ja kohaliku kultuuri lummuses, nii et võtsin raamatu huviringi avardamiseks. See on kirjutatud päeviku stiilis ja pakkus meeldivat lugemist. Paralleelid tänapäeva soomlanna ja tuhande aasta eest elanud jaapanlanna vahel on üllatavad ja pakuvad rohkelt äratundmisrõõmu. -Ellen E
– Mis puutub Jaapanisse, siis saab üht-teist huvitavat teada. Soomlane, kes on tüdinenud kontoris istumisest, võtab aastaks puhkuse ning sõidab Jaapanisse, et ajada jälgi Sei Shonagoni – tolleaegse keisrinna Teishi õuedaami elust. -Viivi T
– Pagemine enese juurest ennast otsima. Neljakümnendate eluaastate “kriisist” taastumise raamat läbi pagemise. Eriline võlu on minu meelest paljutähenduslikkus ja mitmekihilisus. Raamat jätab tõlgendusvõimalusi. -Eve L
– See oli nüüd selline raamat, mille kohta ma arvan, et kui see oleks poole õhem olnud, oleks ta palju parem olnud. Kohati läks igavaks. Selles osas, mis puudutas Jaapanit ja Heiani ajastut, oli muidugi huvitav. Väga huvitav. Ja mulle nii väga meeldis see stiil, kus autor kõneles Seiga, see oli kuidagi armsalt soe. Mulle meeldis ka raamatu kirjutamise põhjus – jätta kõik igapäevane sinnapaika ja minna ja riskida ja teha seda, mis tõesti paneb su südame kiiremini põksuma. Sest see on ju peamine. Et ta põksuks. Rõõmsas rütmis. Sille R
– Selle raamatu lugemisele ja mõistmisele aitab kaasa varem loetud Jaapani õuedaami Sei Shonagoni “Padjaraamat”. Soomlane Mia Kankimäki kirjutab: “Asjad, mis ajavad une peale: Raamatukogud. Inimene, kes on äsja olnud täiesti virge ja innustatud teostest, mida ta on spetsiaalselt näha palunud ja mille sügavustesse ta varsti põnevale avastusretkele pääseb, märkab varsti pärast seda, kui ta on raamatukogu ebamugava laua äärde logule toolile istunud ja teosed avanud, et on sattunud lausa vastupandamatu väsimuse meelevalda ega suuda haigutust tagasi või silmi kinni vajumast hoida.” (lk 66) Selle raamatu lugemine, rahulikult ja aeglaselt on nagu teraapia, hingehoid, aeg enesesse vaatamiseks. Sellist aega on vaja. Raamatus on asjad, mis lähedal olles on kaugel: detsembri viimane ja jaanuari esimene päev. Raamat on nagu luule… väga hea luule. Ester L
– Peen ja kaasahaarav romaan. Kõige parem selleaastasest lugemismängu valikust. Juba unistuste tahvel ise on see, mida me kõik vajame. Autor uurib Heiani ajajärgu Jaapani õukonda. Kõik on justkui ilule pühendunud universum. Aga on see ehk liiga ilus, et olla tõsi? On see raamat keisrinna tellimustöö või salajane päevik. Lummus ei lahene. Sei on mõistatus. Lugu on igas mõttes maiuspala. Ja ühtlasi Jaapani kultuuri tutvustus. Mia Kankimäki on lihtsalt võrratu autor. – Tiiu V
Huvitav teos, mis oli ühtaegu hariv ja emotsionaalne, siiras vaade igapäevaellu Jaapanis. Pisut jäi venima, aga ju siis oli kõik oluline, millest autor ei suutnud loobuda.
Olen kunagi ammu näinud filmi “Padjaraamat”, mis tol korral jäi mulle täiesti arusaamatuks ja kaugeks, kuid tänu sellele teosele tõi oluliselt selgema arusaama kunagi nähtud filmist. -Viire T
