Bondil on sünnipäev. Kui täpsustada, siis oma 50. sünnipäeva tähistab Tema Maiesteedi salateenistuse agent 007, kes tegutseb filmides. Just nii palju aastaid möödus esimese Bondi-filmi „Dr. No“ esilinastusest 5. oktoobril 1962. aastal. Kõigi nende filmide meenutuseks on Jaak Ojakäär ning kirjastus „Tea“ võtnud tõlkida eesti keelde ekraanidel kõige kauem Bondina tegutsenud Sir Roger Moore’i ja Gareth Oweni poolt koostatud raamatu „Bond on Bond: Suur filmiraamat. 50 aastat koos James Bondiga.“
Selle tõlkeraamatu pealkiri „Bond on Bond „ on sama ka inglisekeelsel algupärandil ning pakub toredat sõnamängu: Bond Bondi peal, Bond Bondi vastu. Seda Bond Bondi vastu võrdlust kohtab raamatus rohkelt. Raamat on kirja pandud seitsmes filmis Bondi kehastanud näitleja Roger Moore’i tagasivaatena oma tegusatele päevadele filmitööstuses. Antud raamatut võib vaadelda ka Bondi/Moore’i elulooraamatuna. Mängides erruläinud salaagendi teemaga ning laenates oma loodud 007 tegelaskujult seltskondlikku elegantset üleolekut ja ülbustki, kirjeldab Moore Albert R. Broccoli ja Harry Saltzman’i poolt alustatud filmiäri telgitaguseid. Moore meenutab ja võrdleb ning toob esile Bonde, kurikaelu ja Bondi tüdrukuid mänginud näitlejaid, kes teinud rohkem või vähem silmapaistvaid rolle seni linastunud 24 Bondi-filmis, millest ühte, „Casino Royal’i“, on lavastatud koguni kahel korral. Samuti tutvustab raamat teisigi olulisi inimesi filmi sünni juures: režissööre, stiliste, kaskadööre, muusikuid jne.
Eraldi peatükid selles raamatus on pühendatud ka imelistele vidinatele, millega Bond on kurikaelte vastu astunud, ning Bondi elustiilile ja eksootilistele võtte paikadele. Said ju Bondi-filmid alguse ajal, kus reisimine oli rikaste pärusmaa ning kogu Euroopas oli elavalt meeles veel sõjajärgne toidunappus ja ülesehitustööd ning mõiste „hea elu“ tähendas brittide jaoks vaba õhtut, kui võis minna kinno ja pärast süüa kala krõbekartulitega.
Läbi nende filmide saab selle raamatu abil ülevaate ka muutustest ühiskonnas nende 50 aasta jooksul. Huvitav on jälgida, kuidas muutuvad brändid, mida üritatakse kinokülastajale läbi Bondi maha müüa või õigemini, kuidas neid iga filmiga aina juurde tuleb. Kui algselt müüdi pigem ideed ja unistust paremast ja põnevast elust, siis tarbimisühiskonna ning majanduse edenedes saavad üha enam oluliseks asjad ning teenused: moodsad riided, glamuurne välimus, kindlad alkoholimargid, kellad, päikeseprillid, luksuslikud autod, puhkusreisi sihtkohad jne. Üheksakümnendatel aitab agent 007 turundada juba ka mängupüstoleid ja vardleid ehk žilette, mida esmalt filmiga ei seostagi.
Raamatus on rohkelt pildimaterjali: karikatuure, ajaleheväljalõikeid, fotosid nii linateostest kui kaadri taga toimunust, aga ka esilinastustelt või muudelt pressiüritustelt. Raamatu lõpust leiab kõikide Bondi- filmide plakatid koos olulisema infoga konkreetse filmi kohta.
Soovitan seda meelelahutuslikku raamatut kõigile, kellele pakub huvi poppkultuur ja kinokunst, aga ka elulooraamatud. Kellele selles raamatus põnevust väheks jääb, võib tutvuda raamatuga „James Bondi filmid ja teadus: kuulidest kõvakübarate ja paadihüpeteni, tõeline tehnoloogia agent 007 suurepärastes filmides” või üle lugeda Ian Fleming’i ja teiste autorite poolt kirjutatud põnevusromaanid agent 007 seiklustest, samuti saab vaadata Bondi tegemisi filmides ning kuulata Bondi-filmide nimilugusid ja muusikat.
Liina Haas
Eestikeelse kirjanduse osakonna
bibliograaf
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER