Öösiti on kõige raskem.
Tema enesehaletsus, mis päeval tukkus gigantomaaniliste
plaanide tseremoniaalsetes voltides,
ärkab.
Tema kujutlused, mis ei lase unel tulla,
on lämmatavad korgaskehad kitsas toas.
Ta tahaks puruneda, aga instinkt kaitseb teda,
mandudes edevuseks.
Tema nostalgia tundlad kompavad
valulist ühendust. Ta kardab
väikest tüdrukut, kes jooksutab päikest, nii nagu tuju tuleb.
Pentti Saarikoski kogu „Käin kus käin“ 1965
Soome luules oli möödunud sajandi teisel poolel kesksemaid kujusid Pentti Saarikoski (1937-1983), kelle metsik eluviis ja maailmavaateline radikaalsus muutusid legendaarseks. Käesoleval aastal oleks luuletaja saanud 75-aastaseks ja sel puhul ilmus Saarikoski koondkogu „Luuletused”, mille on andnud välja kirjastus Tuum. „Tema stiili ja elustiili on viimase poole sajandi jooksul nii palju imetletud, jäljendatud, kadestatud, ülistatud ja paisutatud, et võiks peaaegu öelda: kui Saarikoskit poleks olemas olnud, siis oleks tulnud ta välja mõelda. Pilt indiaani peapaela või kootud mütsiga habemikust, kelle pilgus näib alati püsivat eriline kohalolek, hüpnootiline nukrus ja haavatavus, on nüüdseks mällu sööbinud juba kolmele põlvkonnale,” märgib Hasso Krull Saarikoski seltsi poolt viis aastat ette valmistatud ja lõpuks eesti keelde jõudnud luulekogu järelsõnas.
Saarikoski ise aitas oma autorimüüdi loomisele kõigest väest kaasa, avaldades rohkesti päevikulaadseid, pihtimuslikke tekste, millest mõned on tõlgitud ka eesti keelde (On või ei ole. Euroopa serval. Bretagne’i päevik. Tallinn: Varrak, 2007). Pentti Saarikoski luulet on küll eesti keeles varem ilmunud, kuid arvestades Saarikoski tähendust soome kirjandusele ja tema suurt produktiivsust, tundus seda ikkagi pisut vähe olevat – seda enam, et nende tõlgete ilmumisest on juba aastakümneid möödunud. Saarikoski avaldas luuletusi 1950ndatest oma surmani. Läbimurde saavutas ta 1962 ilmunud luulekoguga “Mitä tapahtuu todella?”, milles ta pani aluse nn osalusluulele. Ta tõlkis soome keelde antiikkirjandust (sealhulgas Homerose “Odüsseia”), James Joyce´i “Ulyssese”, Aristotelese “Luulekunstist” ning mitmeid Saul Bellow, Henry Milleri ja Philip Rothi teoseid.
Esimesed Saarikoski tõlked eesti keelde tegi Paul-Eerik Rummo, need ilmusid 1967 soome luule valimikus “Kõne voolab voolavas maailmas“., Saarikoski luule võib meeldida või mitte, aga ta oli erakordselt andekas luuletaja, kelle sarnast teist ei ole. Saarikoski ei esinda vaid iseend, tema luules on koos kirjanduse ajalugu ning 20. sajandi luulehoovused. Raamat „Luuletused“ sisaldab Saarikoski kõiki kogusid, lisaks valiku mujal avaldatud luuletusi. Selle raamatu sees on peidus terve maailm – hull, hell ja liiga suur.
Inimeste elulood on nii kurvad.
Peaks kirjutama midagi, mille eest saab raha.
Vanast harjumusest tundub, et see päästaks ära kurjast.
Aga ei ole ju nõnda.
Kõik on nii valesti korraldatud, et seda nähes
rahuned teinekord maha.
Kas kriitika on võimalik?
Pentti Saarikoski kogu „Käin kus käin“ 1965
Lea Raak
Kännukuke raamatukogu
raamatukoguhoidja
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Pentti Saarikoskilt eesti keeles ilmunud: