Raamatu autor Andrei Tkatšov on Kiievi Püha Agapita Petšorski kiriku ülempreester, tuntud misjonär ja jutlustaja.
Raamat koosneb lühikestest ja lihtsatest jutustustest, mis tuletavad meile meelde elu tegelikke väärtusi, inimese südame loomupärast headust ning seda, kui olulised on hoolivus ja tähelepanelikkus ligimeste ja lähedaste vastu. On mõtlemapanevad. Ajatud.
Pean siiski möönma, et lugedes neid jutustusi jäi paaril korral silma mõneti üleolev suhtumine teistesse religioonidesse. Paraku nii mõnigi preester kipub „patustama“ sellega. Aga see pisiasi ei tee seda raamatut kuidagi halvemaks.
Tsiteerides ühe jutustuse tegelast:
„…lugemine lisab kogemusi, lisamata samas vanust. […] Karamzin kirjutas „Vene riigi ajaloo“ ja töötas selle kallal kakskümmend aastat. Ta elas need kakskümmend aastat nagu erak ja teadusemärter. Seda ilmus kaheksa köidet. Karamzin oli Kolumbus, kes avastas kaasaegsete jaoks oma maa ajaloo. Kord, kui Puškin oli haige, luges ta kahe nädalaga, see tähendab neljateistkümne päevaga, kõik need kaheksa köidet läbi. Kusjuures tähelepanelikult, nagu ta ise rääkis. Mõistate, milline ebaproportsionaalsus? Üks inimene uurib kakskümmend aastat üheksa sajandi pikkust ajalugu. Ja teine loeb tema kaheksaköitelise teose läbi kahe nädalaga! Karamzin sai üheksa sajandi võrra täiskasvanumaks kahekümne aastaga, Puškin aga tänu Karamzini teosele kahe nädalaga.
Niiviisi tõmbame me endasse võõrast kogemust, saame targemaks, rõõmustame, kannatame koos autoriga ja võime ühe eluaasta jooksul mitme võõra elu võrra täiskasvanumaks saada. Tõeline ime – kas olete nõus?“ (lk 171)
Need jutustused on tõeliselt mõttetihedad ja inspireerivad. Ja väga helged. Seda on nii vähe tänapäeval välja antavas ilukirjanduses.
Soovitaksin seda raamatut kõigile (kes ei pelga sõna „Jumal“.)
***
Ilmunud: Tänapäev 2015
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Aleksandra Gontšarova
Pääsküla raamatukogu raamatukoguhoidja