Fredrik Backman “Mees nimega Ove”

mees-nimegaOlen lugenud vähe raamatuid, mille esimesed leheküljed mind juba naerma ajavad. Tõtt-öelda on raamatuid, mida lugedes naeran, kahjuks üldse vähevõitu olnud. Kuid “Mees nimega Ove” on üks neist, mille juures ma ei piirdunud pelgalt muigega, vaid naersin mitmetes kohtades kõvasti ja südamest. Ja siiski ei ole see raamat, mis pakataks ainult humoorikatest väljenditest ja võrdlustest (kuigi viimaseid leidub seal ohtralt). Vastupidi, see on raamat täis sügavust, kurbust ja mõtlemisainet.

Raamatu peategelane on 59-aastane Ove, kes sõidab Saabiga. Kui arvate, et see polegi niivõrd tähtis, mis autoga Ove sõidab, siis peale raamatu lugemist saate aru, et on ikka küll. Lisaks on Ove pahur, vankumatute põhimõtetega ja kindla rutiiniga mees. Täpselt seda sorti mees, keda teised inimesed nimetaksid “kibestunud vanameheks”.

Ühel hommikul kolib pahura Ove naabermajja sõbralik ja jutukas pärsia naine, koos kahe väikese tütre ja saamatu mehega. Sellega algab koomiline ja südantsoojendav lugu, mille iga loetud leheküljega avaneb meie ees killuke Ove tõelisest olemusest.

Paralleelselt uute naabritega seotud sekeldustega, harutab kirjanik meile lahti Ove minevikku: tema lapsepõlv sõnaahtra kuid heasüdamliku isaga, majaehitus noorukina, kohtumine naisega, kes “on kõik Ove värvid”, ligi nelikümmend aastat elu koos armastatud naisega ning kurbus ja üksindus, mida ta tunneb peale naise surma:

“Naise surmast on möödunud kuus kuud. Ja Ove käib endiselt kaks korda päevas kõik toad läbi ja katsub radiaatoreid, et kontrollida, ega naine ei ole neid salaja soojemaks keeranud.”

Ove elu jutustades puudutab autor olulisi teemasid, mis kuuluvad meie kõigi ellu – vananemine, surm (”Inimesed elavad oma elu, nagu poleks surma olemaski, ent ometi on surm enamasti kõige mõjuvam põhjus elamiseks), lein, inimese vajadus mingit funktsiooni täita (“Igal inimesel on vaja teada, mille eest ta võitleb.”), sõprus ja armastus.

Raamat ilmus Rootsis 2012. aastal ning on juba saanud bestselleriks üle maailma. Hiljuti vändati sellest ka filmiversioon, mis on üks vaadatumaid rootsi filme läbi aegade.

***
Ilmunud: Tänapäev, 2016
Tõlkinud Ene Mäe

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Loe e-raamatukogus ELLU

Hanna Laasberg
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga