Andrew Norman Wilson “Kuninganna Victoria”

ETV näitab praegu telesarja „Victoria“ 2. hooaega, noore kuninganna algusaegade lugu. See sari ajendaski mind juba aasta tagasi, 1. hooaja näitamise ajal kuninganna Victoria kohta raamatuid otsima-laenutama-lugema. Eesti keeles on Victoria-raamatuid päris mitu, näiteks:

Evelyn Anthony. Victoria ja Albert (Odamees, 1997)
Carolly Erickson. Victoria: tema väike majesteet (Kunst, 1997)

Kuninganna Victoria (1819-1901) andis nime kogu oma peaaegu 64 aastat kestnud valitsemisajale, mida tuntakse Victoria-ajastuna. Üks teine ETV poolt näidatud telesari vihjab samuti sellele. Nimelt… „Downton Abbey“ ja õeksed Crawley’id.

Õde Edith, olles ajakirja omanik, jäi ootamatult ilma ajakirja toimetajast ning otsis uut. Ja viimane kandidaat, kellega ta suhtles ja ka tööle võttis, oli Laura Edmunds. Vestluse käigus selgus, et nad on mõlemad sündinud 1892. aastal. Ja nende vestlus sellest oli nii muhe…

L: 1892 tundub nii kauge aeg. Hoopis teine ajastu.

E: Sellest tasuks kirjutada. Victoria-ajastu lapsukestest on saanud moodsad naised.

L: Ja mis hinnaga?

Kiiduväärt on, et autor on tohtinud selle raamatu koostamiseks läbi töötada kõikvõimalikke kirjalikke materjale ning raamatu algusesse paigutatud tänusõnad on esmalt suunatud kuninganna Elizabeth II-le, kes andis loa tsiteerida kuninglikus arhiivis säilitatavaid tekste ja muid materjale, mille autoriõigus kuulub kuninglikule perekonnale.

Raamatut lugedes on tunda, kuivõrd autor kuninganna Victoriat austab ja ka… armastab. (Teiste, ilukirjanduslike Victoria-raamatute puhul sellist muljet ei jää.) Ja ta teeb need tunded ka oma lugejatele selgeks. Näiteks kõige viimane lõik, mis võtab raamatu kokku, teeb lugejale pai ja lõpetab sügava kummardusega kuninganna Victoriale:

„Nõnda pakub Victoria kui Euroopa monarhiate ema ja suur kaitsja inimestele alati huvi. Ometi poleks see lugu nii tavatult lummav, kui kuninganna-keisrinna ise poleks nii lummav. Need, kes käisid tal viimastel elukümnenditel külas, võisid ju ennast tema arvel lõbustada, naerda ta käredate arvamuste üle, näha ta kõikumist maalähedase talupojamõistuse ja pirtsaka tujutsemise vahel. Ent tema juuresolekul tundsid nad iseäralikku aukartust. Niisugune tunne tekib ka igaühes, kes püüab temast kirjutada. See on midagi sootuks muud kui lihtsalt lugupidamine ühe kuningliku isiku vastu. Säärast tunnet ei suuda äratada peaaegu mitte ükski nendest kroonitud peadest, kes kõndisid Windsori tänavatel tema kirstu taga. Aukartus tekib konkreetse naise, kuninganna Victoria ees. Sammuge mõttes mööda vaipa selle väikse tüseda kuju poole, kes uurib oma laua taga riiklikke dokumente või hindustani grammatikat, kõrval Munchi või printsess Beatrice. Te lähenete inimesele, kes on tohutult heasoovlik ja palju-palju targem, kui te oleksite iial arvanud, ja keda on – vastupidi kõige tüütumale temast loodud klišeele – lihtne naerma saada. Aga kui teil on vähegi taipu mõista, siis üksiti olete tema juuresolekul ka kohkvel. Te olete millegi võimsa valduses.“ (427 lk)

Kirjastus Varrak tutvustab seda raamatut oma kodukal väga toredasti ja lubab ka raamatu sisuga tutvuda (11 lk raamatu algust, sh Suurbritannia valitsejate sugupuu).

***
Ilmunud: Varrak, 2016
Tõlkinud Kalev Lattik

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Ester Liinak
Tallinna Keskraamatukogu vabatahtlik

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga