Põrguline on raamat, mis meenutas mulle düstoopiakirjanduse võlu ja maagiat, mida juba unustamas olin.
Põrgulised on humanoidid, kes on loodud vaid ühe eesmärgiga – tappa see, kes ähvardab tema omanikku. Mis aga juhtub siis, kui ihukaitsjaks aretatud tegelane peab mängima hoopis kõrgel kohal senaatori järeltulijat?
Arvestades, et raamatust on nii palju räägitud alates selle originaalversiooni ilmumisest, kartsin ma, et ehk on raamat ülehaibitud. Valmistusin klišeedest tulvil „Näljamängude“ jäljendajaks. Nüüd aga olen ise see, kes raamatut teistele üles haipima hakkab.
„Põrguline“ vapustab oma eripäraga. On raske (vähemalt mul) tõmmata paralleele teiste sama žanri raamatutega. Kogu tegevus toimub kosmoses, aga ka seal on palju üllatavat, mida poleks oodanud. Kujutage ette – inimeste jaoks on hirmutavad taevalaotus ja vihmasabin. See on ehe näide sellest, kui palju on sealsed tulevikuinimesed ajaga meie sarnastest olenditest erinevamaks muutunud. Kuid mõned asjad jäävad läbi aegade alati samaks – armastus ja poliitika.
See ei ole armastuslugu, mida ootad. Aga see on armastuslugu, mida tahad. Sisseelavamad lugejad võivad leida end jalgu trampimas, et ka peategelased lõpuks aru saaksid sellest, mida lugeja juba teab.
Autor käsitleb raamatus ka olulisi poliitilisi probleeme. Mida tohiks olla õigus keelata ja mida mitte? Kas religiooni kasutamine oma soovide täitmise hüvanguks on ebaeetiline või hoopiski geniaalne? Kas vanaema on paha, kui tapab oma lapsi, või hoopis üllas õigusemõistja labori töö teketele?
Ma arvan, et see on peaaegu perfektne näide heast filosofeerivast düstoopiaraamatust. Düstoopia ei ole mitte ainult põnev pilguheit tulevikku, vaid võimalus arutleda inimolemuse eri tahkude üle erinevates situatsioonides.
PS! Ära alusta selle raamatu lugemist, kui sul ei ole palju aega, sest seda on võimatu käest panna!
***
Ilmunud: Päikese Kirjastus, 2018
Tõlkinud Marge Paal
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Mirjam Kaun
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja