Originaali pealkiri on: Eligible: A modern retelling of Pride and Prejudice.
See raamat võib meeldida Jane Austen’i ja tema kirjutatud „Uhkuse ja eelarvamuse“ fännidele. Sest nemad saavad sellest aru ja suudavad kõige paremini jälgida, kuidas on see 18. sajandi Inglismaal aset leidnud armulugu (armastuste lugu) üle toodud 21. sajandi Ameerikamaale. Muidugi on oht, et fännid peavad seda raamatut pühaduseteotuseks… et kuidas nii ometigi tohib? Aga näed, tohtis ja tehti ära.
Sest tegelikult on „Uhkus ja eelarvamus“ oma aega kirjeldav väga vaimukas paroodia. Curtis Sittenfeld aga parodeerib oma „ümberjutustuses“ meie tänapäeva. See on nii austusavaldus Jane Austen’ile kui ka võrdlemisi julge kirjanduslik eksperiment.
Üks põhimõtteline erinevus siiski… Võib väga täpselt kokku lugeda mitu suudlust on Jane Austen’i raamatutes (20 suudlust) ja eraldi veel „Uhkuses ja eelarvamuses“ (4 suudlust).
http://austenauthors.net/jane-austen-did-not-write-a-kissing-book/
21. sajandi armulugudes nii nappide näitajatega ja kombekate-siivsate armunutega hakkama ei saa. Aga seda tuleb ise raamatut lugedes tõdeda.
——————
„Kas Lydiast pole ikka midagi kuulda olnud?“ küsis Jane.
Liz oli viinud sülearvuti ja mobla tagaaeda ning istus vanal, kooruva värviga aiatoolil. Ta ütles: „Kuna nad moblasid kaasa ei võtnud, siis arvatavasti pole neil kavatsust enne Cincinnatisse tagasi jõudmist meiega ühendust võtta.“
Seepeale tegi Jane midagi üllatavat, ta puhkes naerma. „Lizzy,“ ütles ta. „Loomulikult võttis Lydia mobla kaasa. Ta annaks ennemini ära oma parema käe kui mobla.“
Vaevalt oli õde need sõnad suust saanud, kui Liz taipas, et õel on õigus.
(lk 369)
***
Ilmunud: Ajakirjade Kirjastus, 2017
Tõlkinud Karin Suursalu
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Ester Liinak
Tallinna Keskraamatukogu vabatahtlik