Jah, see raamat on minust. Ma olen oma turvalises mullis, oma mõtete ja tunnetega, vabalt vaikides ja üksi olles. Oma kiiksudega, mis… noh, kui need imelikud tunduvad, siis palun väga, ma ei keela!
Eks ta selline peeglisse vaatmine ole – kas ma ikka meeldin endale sellisena nagu ma olen ja nagu teistele välja paistan? Kindlasti aga paistab välja see, et ma olen justkui tõrjuv ja endassetõmbunud, võin jätta vaenuliku ja hoolimatu inimese mulje. Ja see on ju tegelikult vale.
Raamatu 1. peatükis saame teada, et sõna „introvert“ oli introverdist raamatu autori jaoks elupäästev avastus: see sõna tähendas, et ta ei ole üksi, maailmas on teisigi temasarnaseid inimesi, teisi introverte … Selliseid inimesi on maailmas 30-50% inimkonnast.
Introvertsus on loomulaad, mis erineb isiksusest; loomulaad viitab kaasasündinud omadustele, mis määravad, kuidas inimene maailma suhtub, milline on ta mõtteviis. Loomulaad on selline asi, mille inimene sündides kaasa saab. Ja oluline on teada, et introverdist inimesega ei ole mitte midagi valesti ja pahasti, kui ta vaikne on ning reede õhtul peole minemise asemel koju jääb.
Raamatu 2. peatükk käsitleb introvertsuse teaduslikku alust, sellist lähenemisviisi, mis aitab introverdil oma loomulaadi paremini mõista ja tunnustada. Olemas on nelja tüüpi introverdid – sotsiaalne, ärev, vaoshoitud, mõtlev – ning autor on raamatusse paigutanud lühitestid, et introvert saaks ise oma introvertsuse „tõugu“ kindlaks teha. Kui muidugi huvi on …
Raamatu 3. peatükk uurib, kas introverdid ikka on ebaviisakad. Noh, kui nad seal oma mullis on ja tunduvad „normaalsele“ maailmale kui matslikud, antisotsiaalsed, mitte-kirglikud, inimesi vihkavad, häbelikud … need, kes ei oska elust mõnu tunda. Introverdid ei ole häiritud vaimuga erakud, kes magamistuppa peitu poevad. Nad kohe kindlasti oskavad lustida, naerda ja armastada.
Raamatu 4. peatükk vaatleb sellist asja nagu introverdi suhtlemispohmell. Mis see on, kuidas see end tunda annab… ja mis on introverdi suhtlemispohmelli ravim, mis seda leevendab? Oluline on siin üksinda, ilma suhtlemata veedetud aeg.
Raamatu 5. peatükk on kergenduseks juba ärevaks muutunud introverdile, kinnitades: me ei ole seltsimatud, me seltsime teistmoodi.
Muide, on avastatud seos õnnetunde ja sisuka vestluse vahel. Sisukad vestlused ühendavad inimesi, seltskondlik lobisemine aga mitte. Kuna introverdi suhtlemisenergia on piiratud, ei lase introvert igaüht niisama lihtsalt oma ellu. Introverdi siseringi kuuluvad tema jaoks väga erilised inimesed.
6. peatükk annab aimu, mida introverdid üksi olles kõige meelsamini teevad…
Näiteks Kadisale meeldib maalida, kassidega mängida, lugeda, mõnikord lihtsalt lebada ja tundide kaupa mõelda …
Ühiskond küll hindab tegemist kõrgemalt kui olemist. Introverdi üksiolemise vajadust ei pruugita mõista, kuid see on tema vaimukütus ja olemise viis. Pärast üksi olemist suudab introvert jälle seltskonda tulla ja oluliste inimeste jaoks olemas olla. Sest ta on saanud energiat, mida vajab tegutsemiseks.
Kolmes peatükis – 7.-9. – on juttu kohtingutest ja paarisuhte plussidest-miinustest. See on ohtlik ala, kuid hea on seda kõike teada. Ja juba see on suur kergendav teadmine, et introvert saab olla paarisuhtes ekstraverdiga. Hea on, kui mõlemad teavad, mis võib juhtuda, aga armastus loodetavasti päästab igasuguste jamade puhul.
Kahes peatükis – 10-11 – on juttu introverdi tööeluga seonduvast. Seda alates elukutse/tegevusala valikust, lõpetades vigade ja jamadega elukutsevalikus. Oluline on introverdil mõista, et elus ja töös edukas olemiseks pole tal vaja ekstraverdiks muutuda. Sest introverdi jaoks toimivad töökeskkonnas teistsugused asjad kui need, mis motiveerivad ekstraverti.
Lõpupeatükkides (12-13) saab lõpuks teada, mis toimub introverdi sisemaailmas, tema mõttemaastikul. Introverdid ja loovus-loomingulisus, seosed siin.
Hirmuta elu tähendab seda, et introvert ei lase kartusel end tagasi hoida asjadest, mida ta tõeliselt tahab. „Ole see, kes oled“ tähendab endale loa andmist vaikimiseks – selleks, et olla ise, koos kogu introvertsusega.
***
Ilmunud: Tänapäev, 2018
Tõlkinud Eve Rütel
- Raamatu autor Jenn Granneman on saidi https://introvertdear.com/ looja. See on veebikommuun introvertidele ja ülitundlikele inimestele.
- Kirjastus tutvustab raamatut nii ja lubab ka pisut sisse piiluda: Jenn Granneman. Introvertide salajane elu.
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Ester Liinak
Tallinna Keskraamatukogu vabatahtlik