Art Spiegelman „Maus: ühe ellujäänu lugu“

Nii nagu eelmisel korral, ei saa ma ka seekord üle ega ümber graafilisest romaanist. Märkimisväärse arenguna võib välja tuua, et vahepeal on ilmunud Joonas Sildre omakeelne ja –meelne graafiline romaan Arvo Pärdist muusikalistest otsingutest – „Kahe heli vahel“. Lisaks on nüüd võimalus meie emakeeles lugeda 1992. aastal  Pulitzeri preemiaga pärjatud Art Spiegelmani teost „Maus: ühe ellujäänu lugu“.

Loo keskmes on Art Spiegelmani Poola juutidest vanemad Władysław ja Andzia Spiegelman. Vlad jutustab loo oma elust teise maailmasõja ajal, holokaustist ja üleelamisest Auschwitzi koonduslaagris. Holokausti on tänases kultuuriruumis vaadeldud kui universaalset sümbolit inimkonna kannatustest ja moraalsest kurjusest. Ometi on teose vastuvõtt rahvusliku mälu pinnalt erinev. Usun, et kuigi eestlastel tugevat isiklikku kokkupuudet holokaustiga üldjoontes pole, siis rahvuslikust rõhumisest pole puutumata jäänud ka meie – pea kõigist peredest on kedagi küüditatud, mõned lood on meile teada, kuid paljud ei tulnudki tagasi oma lugu rääkima. Seega on samastumine ehk teatud määral lihtsam.

Lugu toimub peamiselt kahel ajalteljel: olevikus, kus Art paneb kirja oma isa mälestusi ning püüab hoida omavahelisi suhteid stabiilsena ning isa minevikumälestustena. Koguteose loomine võttis aega 12 aastat: Art salvestas oma vestlusi isaga, sest mälu on petlik ning igal vestluskorral isa lood pisut erinesid. Kesksel kohal on lootus leida ema päevikud, et ka tema vaatepunkt loosse tuua. Autori soov oli lugu edastada võimalikult sirgjoonelisena ning näidata, kuidas sündmused mõjutasid tema vanemaid, teda ennast ja nende suhteid.

Autor rõhub teksti osas minimalismile – peilib välja, mida oli võimalik jätta ütlemata sõnadega ent ometi teha selgeks pildikeele abil ehk siis joonistada ainult absoluutne miinimum, milleta ei saa lugu edastada.

Huvitava võttena kasutatakse loos antropomorfismi ehk inimese omaduste omistamine loomadele. Mausis tähistavad erinevad loomad erinevaid rahvusi: juudid on hiired, nende looduslikud vaenlased kassid kujutavad natse, poolakad esinevad sigadena, Ameeriklased koertena. Mitmel korral üritavad juudid esineda poolakate või sakslastena, sellisel juhul kannavad nad teoses näomaski. Selline jaotus järgib üsna kenasti looduslikku toitumisahelat ning tolleaegseid rahvuslikke suhteid.

Teose peamised märksõnad:

  • Autobiograafilsus – Raamatut võib pidada autori isa biograafiaks või Spiegelmani enda autobiograafiaks.
  • Süütunne – Mitmes vormis: nt autori süütunne, et tema kuulsus on saavutatud holokausti kannatuste arvelt.
  • Depressioon – Arti ema sünnitusjärgne depressioon, mida edaspidised koonduslaagri kogemused aina süvendavad, posttraumaatiline stress.
  • Vastandumine – Põlvkondade vastandumine – isa ja poja vastuolud, mineviku Vlad vs oleviku Vlad, uus abikaasa vs vana abikaasa
  • Keelekasutus – Vladi emakeel ei ole inglise keel ning seetõttu on teose keelekasutus kohati grammatiliselt ebakorrektne. Sarnast stiili on üritatud edasi anda ka tõlkes.

“Maus ” on teos, mida lugedes näeb iga kord uusi aspekte ja nüansse. Pildikeel on äärmiselt rikas ja peidab asju, mida esmasel lugemisel tähele ei pruugi panna. Autor on ise öelnud: “Tõsielu sündmuste kasutamise eeliseks on, et tegelaskujud on palju huvitavamad kui need, keda sa ise välja suudaksid mõelda.”

Soovitan kindlasti lugeda teost gümnaasiumiõpilastel, kellel see aitaks lõimida teksti ajalootundidest õpituga. Tavapäraste romaanidega võrreldes on teksti maht väiksem, kuid koos viimistletud pildikeelega on sisu väga põhjalik ja sügav tagasivaade ühe inimese ellu koonduslaagris ning selle mõjudest. 

Suurima valiku koomikseid ja graafilisi romaane leiate laenutamiseks Paepealse raamatukogust.

***

Ilmunud: Pythagorase Püksid, 2018

Tõlkinud: Tiina Aro

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER.

Berit Berg
Pelguranna  raamatukogu raamatukoguhoidja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga