Mitmete biograafiliste romaanide autori Jean Echenozi käesolev romaan räägib Tšehhoslovakkia kergejõustiklase ja neljakordse olümpiavõitja Emil Zátopeki elust. Romaan algab sakslaste sissetungist 1939. aastal Moraaviasse. Noor Emil töötab Bata kingi tootvas tehases, kus korraldatakse sportlikke ettevõtmisi ja vastutahtsi saadetakse jooksma ka Emil, kes üllatuslikult saab jooksus teise koha. Algul talle üldse joosta ei meeldi, aga järg-järgult hakkab see ala talle järjest rohkem meeldima ja temast saab 20. sajandi üks kuulsamaid pikamaajooksjaid. Kui jooksjad lähtuvad sellest, et pingutus peab olema väiksem treeningul ja suurem võistlusel, siis Emil vastupidi leiab, et treening peab olema võimalikult raske, siis on võistlustel kergem.
Zlimi võistlustel torkab talle silma üks tüdruk – Dana, kes on sündinud täpselt samal päeval kui ta isegi – 19. septembril 1922. aastal. Danast, kes on odaviskaja ja samuti olümpiavõitja, saab Emili abikaasa. Teoses kõneldakse ka 1968. aasta Praha kevadest ja sportlase piiratud võimalustest esindada oma maad välisriigis. Riigi jaoks oli ta propagandariist, Emili kutseid välisriikide võistlustele kaaluti hoolikalt. Huvitav on lõik, kus olles sunnitud töötama prügivedajana, tühjendasid inimesed oma prügikaste ise, toetades nii oma rahvuskangelast.
Prantsuse kirjaniku teos on huvitav, hea stiiliga ja kergesti loetav.
***
Ilmunud: Kultuurileht, 2019
Tõlkinud: Indrek Koff
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Katrin Antonenko
Võõrkeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja