Heinz Valk on koos kaasautor Madis Jürgeniga koondanud raamatusse „Lugu poisist, keda kallistas ilus pastoriproua“ lühikeste peatükkidena oma elu esimesed aastad. Mälestuste raamatu esimesel lehel on kogu teos kokku võetud järgnevate sõnadega: “Näputäis meenutusi, mis kinnitavad, et inimese iseloom, tema väärtusmõisted ning teod saavad alguse lapsepõlves kogetust.”
Teos algab ülevaatega Heinz Valgu juurtest ja tema vanematest. Esimesed mäletused enda elust on tal 4-aastasena. Samasse aega jääb ka tema pere põgenemine sõja eest Gattšinast Eestisse Aukülasse. Järgnevad peatükid ongi pühendatud selle koha ajaloole, inimestele ja elule selles külas. Samuti on Heinz Valk pannud kirja oma mäletused II maailmasõja ajal juhtunust. Näiteks Tallinna pommitamisest 1944. aasta märtsis ja sakslastest Aaspere lossis.
Ülejäänud raamat keskendub autori elule kooliajal – nii koolis kui ka mujal. Õpinguid alustas ta 1944. aastal Võipere algkoolis. 1949. aastal kolis Heinz Valk tädide survel Tallinnasse ja astus Westholmi gümnaasiumisse, mis tollal kandis 22. keskkooli nime. Elu Tallinnas ei olnud kerge. Pere oli vaene ja maapoiss ei tundunud, et sobib linnasakstega. Kaheksandas klassis lisandusid konfliktid osade õpetajatega ning salapärane haigus. Üheksandas klassis läks elu veidi paremaks, sest ta emal õnnestus Tallinna kolida ning koolis kasvatasid autoriteeti kaustikusse loodud karikatuurid, mis muutusid klassi lemmiklektüüriks.
Raamatu lõpuosas kirjeldab autor oma elu kooli viimastel aastatel. Sinna mahuvad muuseas kokkupõrked direktor Kummipea ja KGB-ga, ajalehe BMC News välja andmine ja tööle minek.
„Lugu poisist, keda kallistas ilus pastoriproua“ annab läbi ühe mehe mäletuste ülevaate eelmise sajandi keskpaiga elust. Siin on mäletusi sõjast, vaesusest ja uuest maailmakorrast. Kuid ka helgematest hetkedest.
***
Ilmunud: Menu Kirjastus, 2011
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Stiina Sild
Kalamaja raamatukogu raamatukoguhoidja