Simon Lupton, Greg Brooks „Freddie Mercury elust tema enda sõnadega“

Nagu juba sissejuhatus ütleb, pole see raamat koostatud pärast paarist koos veedetud päeva Mercuryga vaid aastakümnete jooksul kogutud intervjuude ja erinevate allikate abil. See raamat on Freddie ütlemistest ja arvamustest ning tema elufilosoofiast.

„Ma tahan olla rock´n´rolli Rudolf Nurejev!”

Seda ta ka kahtlemata oli.

Inimene, kes vähegi rockmuusikat armastab, ei saa kuidagi minna mööda ansamblist „Queen”. Seda bändi kas armastatakse jäägitult või üldse mitte. Vahepealseid variante ei ole. Eks enam-vähem sama on ka Freddie Mercuryga.

„Muide, mina ei ole bändi ninamees. Kõik nimetavad mind Queeni liidriks, aga ma olen vaid esilaulja. Ma ei ole kindral ega midagi seesugust. Me oleme neli võrdset inimest. Me kõik tahtsime popstaariks saada, aga ansambel on kõige tähtsam. Teisteta poleks ma keegi.”

See on tore, et raamat pole lihtsalt biograafiline nagu veel üks lugu bändist ja Mercuryst, vaid et see on kogutud teos läbi solisti isikliku värviküllase maailma ja muusika spektri.

Ütlemine, mida olen ka varem erinevates intervjuudest kuulnud ja mis iseloomustas Freddiet minu arvates kõige paremini, on:

„Ma olen lihtsalt väga kergemeelne, mulle meeldib end hästi tunda ja kas seda saab veel kuidagi paremini teha kui laval, kolmesaja tuhande inimese ees? Ma lähen laval täiesti pöördesse! Minu jaoks ei ole midagi paremat kui mängida suure rahvahulga ees ja tunda taolist energiat. See tunne,, mida kogen publiku ees, on parem kui seks. Mulle meeldib see elevus ja ma tahan alati rohkem – rohkem, rohkem, rohkem! Ma olen üks muusikalibu! See on mul loomuses, aga päriselus ei ole ma üldse selline.”

Queen oli bänd, kes tahtis võimalikult erinevates kohtades esineda ja minu kui fänni jaoks oli üllatav teada saada, et Queen tahtis ka Venemaal esineda aga neid ei lubatud, sest arvati, et nad rikuvad noored nõukogude inimesed ära. Selle asemel läksid nad 1981. aastal hoopis Lõuna-Ameerikasse tuurile.

Raamatus on pikalt kirjutatud ka laulude sündimise valudest, erilise tähelepanu on saanud Mercury meisterteos „Bohemian Rhapsody”.

„Kui kõik palad ühte purki panna, siis võib sellele vist kleepida sildi „tunded”. Need kõik räägivad armastusest, emotsioonidest ja tunnetest. Kesksel kohal on meeleolud.”

Raamatus võib pikemalt lugeda Mercury arvamusi teistest muusikutest ja lauljatest ning koostööst nendega. Eraldi tasub mainida Live Aidi suurkontserti, milles osalemine puhus Queenile sisse uue hingamise ja mida nimetatakse selle suurkontserdi parimaks pooltunniks.

„Ma palvetan, et ma kunagi AIDSI ei saaks. See on minu väga paljudel sõpradel. Mõned on surnud, teised ei pea enam kaua vastu. Ma väga kardan, et olen järgmine.”

„Kui ma olen surnud, tahan, et mind meenutatakse kui väärtuslikku ja sisukat muusikut.”

***

Ilmunud: FUTU Print, 2012

Tõlkinud: Hels Hinrikson

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Loe e-raamatukogust ELLU

Rena Jaanhold
Tallinna Keskraamatukogu vabatahtlik

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.