Mihhail Bulgakov “Meister ja Margarita”

Aastaks 1928, kui Bulgakov raamatu kirjutamist alustas, oli selge, et värskes Nõukoguse Liidus on toimumas kurjakuulutavad suured muutused, millest midagi head ei saa tulla ning millest on ka tema romaan inspireeritud. See on vaieldamatult üks olulisemaid nõukogudevastaseid ilukirjandusteoseid. Kuigi Bulgakov oli näiliselt Stalini soosingus, viis pidev tema tegevuse häirimine ja keelamine ta arusaamani, et “Meister ja Margarita” ilmselt Nõukogude Liidus kunagi ei ilmu, sest see sisaldab kriitikat kehtiva korra suhtes. Kahjuks Bulgakovi enda jaoks sedasi läkski. Varalahkunud kirjaniku teos ilmus alles peale tema surma tänu Bulgakovi lesele.

Oma romaanis kritiseerib Bulgakov läbi satiiri kehtivat paranoilist Nõukogude korda, agressiivset ateismi, erinevaid kultuuriinstitutsioone oma kitsarinnalisuses, vohavat korruptsiooni, ahnust. Kirjanik jutustab paralleelselt kahte lugu, mis on omavahel põimunud. Üks toimub 1920ndate Moskvas, mida külastab välismaalasest maagiaprofessor Wolandiks kehastunud Saatan koos oma deemonitest kaaskonnaga. Teine lugu rullub lahti iidses Jeruusalemmas, kus Pontius Pilatus peab pidama kohut Jeesus Kristuse üle ja mis – küll vastu Pilatuse tahtmist – tänu korruptsioonile lõppeb Kristuse ristilöömisega. Võime aimata, miks Bulgakov oma romaani just sellised kujundid hea ja halva näiteks sisse tõi. Tegelaskujus Meister võib kohati ära tunda ka Bulgakovit ennast, sest teoses põletab Meister oma käsikirja. Ka Bulgakov hävitas oma romaani algse käsikirja, aga kirjutas hiljem romaani siiski mälu järgi uuesti. Ka teose üks tuntumaid fraase „käsikirjad ei põle” on tänapäevalgi kasutuses.

Bulgakovi kirjanduskunstiliselt väga nauditavalt kirjutatud filosoofiline romaan on üks neid raamatuid, mis vaatamata sellele, et on kirjutatud 92 aastat tagasi ja hoopis teises maailmas, on ühiskonnas ja ajas väga aktuaalne ka tänapäevases kontekstis – probleemid ja eelkõige inimesed, vaatamata teisele ühiskonnakorrale, pole palju muutunud ja teos kõnetab meid veel paljuski tänapäeval.
Võib olla tunneb lugeja ennastki ära mõnes tegelaskujus või situatsioonis.

Antud teosest on ilmunud ka mitmeid ekraniseeringuid, joonisfilme ja tohutul hulgal lavastusi, aga režissöör Vladimir Bortko juhtimisel 2005. aastal ilmunud mini-seriaal tundub olevat üks nauditavamaid visualiseerinugid. Seriaal on teosele väga tõetruult teostatud, mis on ka arusaadav, sest teos kuulub vankumatult Venemaa ja maailma kirjandusklassika paremiku hulka.

Raamat kirjutati vahemikus aastatel 1928-1940. Tsenseeritud versioon ilmus Nõukogude Liidus alles 1966–1967. Tsenseerimata täisversioon ilmus Saksamaal aastal 1969. Nõukogude Liidus ilmus tsenseerimata versioon 1973. Eesti keeles ilmus „Meister ja Margarita“ esmakordselt 1968.

Head lugemist!

***

Ilmunud kirjastustelt Eesti Raamat (1968), Perioodika (1995) ja Varrak (alates 1995 trükid)

Tõlkinud: Maiga Varik ja Jüri Ojamaa

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER 1968 1995 1997 2001/2005 2007 2010/2018

Loe e-raamatukogust ELLU

Riho Kiiber
Tallinna Keskraamatukogu vabatahtlik

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga